Töölt lahkumine ei toimu vaid siis kui meil on viimane päev ja saadame kirja oma gmaili või hotmaili aadressiga, mille kaudu saab edaspidi ühendust või kui sööd kolleegidega viimast korda kooki. Töölt lahkumine toimub sageli oluliselt varem. Kuid või isegi aastaid varem. Mis arvad kui palju inimesi on vaimselt või emotsionaalselt oma töölt ammu lahkunud, […]
Millal lahkume töölt? Read More »
Üks oluline takistus pühendumise ja vastutuse võtmise ees, mida organisatsioonides näen, on liigne „meie-tamine“. „Meie“ kõlab küll ühtekuuluvust loovana, aga sageli peidab selle taga midagi hoopis muud – isikliku vastutuse vältimine:“Meie ei jõudnud valmis.”“Meie peaksime seda tegema.”“Meil ei tulnud hästi välja.”“Meil on ühine eesmärk.” Kõigega olen väga nõus, aga… … MEIE saab tekkida MINAde tulemusena.
“Meie” on üks ilusaim viis hoiduda isikliku vastustuse võtmisest Read More »
Sellise küsimusega inimesi ikka satub mu klientideks ning muidugi tuleb see üles ka juhtide koolitustel, et kuidas toetada oma meeskonnaliikmeid oma professionaalse tee leidmisel. Esimene asi, mida sellisel juhul muidugi mõttemaailmas ette võtta, on see, et esmalt peab mõttekus olema su elul ja siis on töö ülesanne seda toetada. Pelgalt otsida tööl tähendust ja mõttekust,
Kuidas leida oma professionaalse elu siht? Read More »
Just selline küsimus kerkis eile üles koolitusgrupis ja võtsime siis täna kohe teema Reelikaga “Juhtimine juhtimiseta” podcasti 127.episoodis ette. Paljudele seostub haavatavus nõrkuse või isegi manipuleeriva kurtmisega, mida tehakse lootuses, et keegi tuleb appi või annab tähelepanu. See on üks põhjuseid, miks paljud juhid kardavad haavatavust – vältida end justkui ohvrina näitamist ja oma autoriteedi
Haavatavus juhtimises – kus jookseb piir? Read More »
Aeg-ajalt saan personalijuhtidelt sääraseid mõtteid, et koolitusruumis on inimesed avatud, koostööaltid, ehedad, siirad ja vahetud, isegi sügavalt hoolivad üksteise suhtes. Kuid kui koolitusruumist tavatöösse tagasi minnakse, koostöö kaob ning asendub omavahelise konkurentsiga, silostumise ning enda nurka põgenemisega. Võtsime Reelikaga oma podcastis “Juhtimine juhtimiseta” teema lahata (episood #126) ning muu jutu sees selgines üks oluline mõte:–
Juhtimisahastuseks nimetan olukorda, kus ebamäärasus, hirm ja ärevus tuleviku ees, ebaõnnestumised ning suutmatus saavutada sihte tekitavad justkui halvatuse. Sellises olukorras on tunne, et proovitud on juba kõike ja olukord on lootusetu, sest ükski lahendustest ei tööta. Tihti lisanduvad sellele ka pinged, hirmud ja ärevus isikliku eluga seoses. Kuna vastutust ei saa ka kuhugi väljapoole tõsta,
Oled kogenud juhtimisahastust? Read More »
Tähendusrikas töö on midagi, millest on mõnda aega räägitud. Jah, olen väga nõus, et töö peab omama inimese jaoks tähendust. Ehk ta peab nägema tehtava töö väärtust enda jaoks ja ka väärtuse pakkumist teiste jaoks. Asjal peaks justkui point olema. Kui aga asume otsima tööle tähendust, sest kadunud on motivatsioon või kirg oma tööd teha,
Tähendusrikas töö või tähendusrikas elu? Read More »
Säärane pilt sattus mu kätte ning tuletas meelde, et just see ongi juhtimine, millest räägin koolitustel – me ei saa juhtida teisi edukalt kui me ei suuda juhtida juhina iseend ja oma sisemaailmas toimuvat. Kui meie fookus on pelgalt välisel, tuleviku tulemustel, siis on see teekond energiakulukas. Sellel pildil on tegu nö meele juhtimisega, mida
Kui ma ei suuda juhtida iseend, on teiste juhtimine päris vaevaline Read More »
Ühel toredal vestlusel tekkis vestluspartneril keelevääratus ning mind jäi see keelevääratus hiljem kummitama. Juttu oli ajurünnakust ja ekslikult kasutas ta sõna ajurännak. Jäin mõtlema, et rünnaku sõnal on vägivaldne alatoon ja see on mind sisemiselt alati kuidagi puudutanu kui keegi ütleb teeb ettepaneku teha ajurünnakut. Rünnaku sõna kasutamine seostub alateadlikult minul vasturünnaku, kaitsepositsiooni või põgenemisega.
AjurÜnnaku asemel ajurÄnnak Read More »
Säärase mõtte sõnastas Platon juba u 2500 aastat tagasi ja mulle tundub, et paljudes kontekstides on aeg selle juurde tagasi pöörduda. Kõik võimukandjad ei kanna teps mitte võimu välja. See on liiga raske koorem kui ego ei ole veel piisavalt küps. Platon rääkis nö filosoofilisest kuningast, kellel on armastus tarkuse ja tõe otsimise järele. Filosoofiliste
See, kes ei ihalda võimu, sobib seda kandma Read More »
