Ivar Raav

Igaüks meist tegutseb teatud laiemas kontekstis, mis hõlmab mitte ainult isiklikke ja professionaalseid eesmärke, vaid ka sügavamat eesmärki ja ühendust millegi suuremaga. Vähemalt mina nii usun maailma toimivat. Kuigi see võib tunduda abstraktne, on siiski oluline mõista, et ühendus oma sisemise eesmärgiga ja taju, et meie tegevusel on laiem tähendus, on väga motiveeriv. See ei […]

Näen väga tihti oma koolitustel, et inimesed tulevad õppima viise ja tehnikaid kuidas teisi paremini juhtida. Kuidas saada nad paremate tulemuste nimel pühendunumalt tööle, kuidas tõsta sooritust meeskonnas, kuidas juhtida ära üht või teist projekti või protsessi eesmärgi suunas. Muidugi on see kõik õige ja neist teemadest ka koolitustel räägime. Ja peabki arutlema neil teemadel.

Täpselt siis kui inimesed enam ei vaja oma juhti, on juhil aeg lahkuda. Nii nagu Nanny McPhee ühes toredas filmis ütles. Olen veendunud, et juht peab teadma, mis on tema rolli eesmärk ja mis jälje ta maha peaks jätma. Kui jälg on jäetud, on aeg liikuda või võtta vastu uus roll. Ehk lühidalt kui asjad

Oskuste värbamise asemel väärtuste värbamine ei ole paljude jaoks enam uus. Aga kas oled mõelnud, et mis on väärtuste all ehk millele väärtused omakorda tuginevad. Need on uskumused ehk kõik see, mida me elus tõeseks arvame pidavat. Valdav osa meie uskumustest kujuneb välja esimeste eluaastate jooksul jälgides teisi inimesi. Lihtsustatult on uskumused lihtne lause: “Ma

Ikka ja jälle näen olukordi, kus minnakse nutvat inimest lohutama, patsutama jms trikke tegema või siis täiesti hangutakse paanikas ja otsitakse võimalust vestlus kärmelt lõpetada. Seda ärapõgenemist võtavad ette nii nutja kui mittenutja. Emotsioonid on justkui energialaengud me kehas. Energia kohta teame koolifüüsikast, et kui pinge jääb maandamata, tekib lühis. Kusjuures tööalaselt nimetatakse seda lühist