Sellise väite esitas mulle portugali keele õpetaja, et siis selle ümber arutleda keeleõppe arendamiseks. “Muidugi teavad,” oli minu vastus. See vastus tuli automaatselt ilma mõtlemata justkui eikuskilt. Emakeeles hiljem edasi seedides taipasin, et tõepoolest vist alati ja kõik inimesed teavad, aga keeruline osa on see, et eristada ära teiste teadmised, soovid, mõtted, ideed, sihid iseenda
“Enamik inimesi ei tea, mida nad elus tahavad.” Read More »
Just täna 1.septembri puhul on väga asjakohane meenutada juunikuus ilmunud podcasti koolijuht Sirje Kautsaarega. Sest just selle küsimusega ma Sirjega podcastiosa salvestusse sisenesin, et kuidas ometigi teada saada, et milliseid oskuseid meil tulevikus vaja on tööturul. Vastus, mida Sirje andis oli imeliselt lihtne: parim mida teha saame on inimlikkuse, suhtlusoskuste ning sügava iseseisva toimetuleku toetamine.
Tulevikuoskuste vajadusi me ei tea, aga kuidas siis koolis kujundada uut põlvkonda? Read More »
Olen tegelenud mitmete juhtkondadega ajal, kus organisatsioon kasvab või nähakse võimalust kasvuks. Eelkõige pean siis silmas ärilist mahtude kasvu. Tehnikaid selle juhtimiseks on küllaga ja suhteliselt igavaid, küll aga on kõige põnevam selle kasvu juures toimuv psühholoogilise kasvu ja loomise/loobumise teema. Just psühholoogilise kasvamise või mittekasvamise juurde jääb kinni lõpuks ka soovitud ärikasv. Ühe juhtkonna
Millest loobuda kui soovin kasvada ja luua uut? Read More »
Sellise lause ütles üks tuttav mõni päev tagasi kui oli mu audioraamatut kuulanud. Kuna raamat füüsilisel kujul ilmus juba mitmeid aastaid tagasi, aga audio tegin sel kevadel, siis jäin värskelt teksti läbitöötanuna mõtlema, et mida ta mõtles. Juba varasemate tagasisidede pealt kõlab vist kõige “ohtlikumana” raamatu põhiidee, et juhi peamine ülesanne on teha ennast mittevajalikuks
Suviste enesearengufestivalide hooaeg hakkab tasapisi lõppema ning meid ootavad kontorihooned ja konverentsisaalid. Kuna olen aktiivselt koolitav ning ise koolituv mõlemal suunal (äri kui ka enesearenguteemad), siis olen viimase ajal palju mõelnud, et kas ja mis vahe neil kahel süsteemil tegelikult on ning märganud, et tegelikult on erinevus vaid rituaalides ja dekoratsioonides. Sisu täidab üht eesmärki:
Tööelu või eneseareng? Read More »
Paar nädalat pole ma LI-s postitanud, kuigi olen umbes 3 aastat hoidnud algormitmi õpetavat rütmi, kus postitan 1-2 korda nädalas, et algoritm mind ei unustaks ja ikka näitaks mind teile. Olen sel aastal kasutanud palju AI abi postituste koostamisel. Muidugi minu enda juba koostatud tekstide põhjal või antud sisendi pealt, aga…. lugedes postitusi (nii enda
Vot enam ei postita AI abil! Read More »
Teen tööd valdavalt Eestis ja eestlastega, aga aina rohkem on mu klientide seas inimesi üle maailma. Eks sellel ole oma loogika, sest minu lähenemine juhtimisele on mõnevõrra teistsugune kui klassikaline organisatsioon julgeb ette võtta. Muidugi on palju organisatsioone, kes seda teevad ka Eestis, aga maailmas laiemalt on muidugi veelgi rohkem. Eriti kõnelemise lavadel, mis üks
Kui saad teise riigi residendiks. Read More »
Kui 2021.a sügisel Reelika Jeferjeviga podcasti tegema hakkasime, siis põhjus oli lihtsalt regulaarselt omavahel arutleda juhtimisest ja organisatsioonide elust teistsuguse nurga alt ja muuseas salvestada. On äge, et aastatega on kuulajate hulk juba nii suur, et pea igapäevaselt kohtan kedagi, kes meid kuulab. Nüüd värskelt lõppes meie 5.hooaeg, kus oli rohkelt inspireerivaid külalisi, kes sellest
5 hooaega podcasti tehtud! Read More »
Palju enesearenguga kokkupuutunud on tuttavad diagnoosiga, mille nimi on ebapiisavus. Kes tegelenud minevikuhaavadega, teavad, et need juured viivad ikka tagasi suhetesse vanematega või õpetajate-treeneritega, kelle jaoks polnud miski piisav. Eks seesama mudel kandub ju edasi kooli (kus on maksimum, millest hakatakse punkte, hindeid, tähti maha võtma) ning töökeskkonda, kus on pidevalt midagi puudu. Tavapärases organisatsioonide
Ebapiisavuseta ei oleks majanduskasvu Read More »
Lootsin, et ehk läheb ise üle, aga muidugi ei läinud. Lõpuks jõudsin hambaarsti juurde ja välja tuli, et vaja on juureravi. Ehk mitte lihtsalt valu vaigistamist või pindmist augu parandamist, vaid päriselt juureni minemist ja kogu jama puhastamist. Mida rohkem ma organisatsioone ja juhtimist vaatan, seda enam tundub mulle, et me teeme väga sageli täpselt
