Juhtimine

Mida tähendab 𝐤𝐚𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐣𝐮𝐡𝐭 – tavaliselt eeldatakse selle all tähelepanuga oma teekonnal olevat juhti, kes oskab aduda end ümbritsevat keskkonda, kohanduda, olla tähelepanelik hetkes siin ja praegu ning ei ole mõjutatud meelemürkidest. Vaadates organisatsioonide maailma, siis väga tihti me oleme aga mõjutatud meelemürkidest (teiste inimeste lood, emotsioonid, vajadused, arusaamatud ja omaksvõtmata teiste inimeste eesmärgid jms) […]

Kui mõtled juhi rollis sellele, et kes on sinu meeskond, siis esimesena tuleb pähe alluvate meeskond ja sina kui nende juht või tuleb pähe sinu juhi otsealluvad ja sina sealhulgas? Kui juht samastab end alloleva spetsialistide meeskonnaga, on väga keeruline välja saada spetsialisti mõttelaadist. Kui juht samastab end juhtide meeskonnaga (isegi siis kui ajaliselt ollakse

Sellise lause ütles mulle kunagi üks minu juhtidest ja peale selle lause järgi käitumist hakkas elu oluliselt mõnusamalt minu jaoks kulgema. Tasapisi hakkasid prioriteedid rohkem emotsionaalsel ja mentaalsel tasemel paika loksuma. Kuid näen pea iga päev, et seda lauset on paljudel vaja endale öelda. Kaasaminek korporatiivdraamadega, töö ja tööalase rolli esikohale seadmine elus mõjutab liigselt

Sellise küsimuse esitasin esimeses “Juhtimise alused” tunnis gümnaasiuminoortele. Vastuseks eeldasin tulevat midagi eesmärkide täitmise, ühiste sihtide või delegeerimise kohta. Kuidas sina vastaks? Üks 10.klassi poiss vastas aga täiesti suurepäraselt: “Juht annab ülesandeid, sest ta usub inimestesse!” Ilus! Vot selliste tulevikujuhtide tiimis tahaks küll töötada, kus juht võimestab mitte sellest lähtuvalt, et endale ei mahu või

Tippjuhid seisavad sageli silmitsi väljakutsega, kus nende keskastmejuhid keskenduvad küsimusele “kuidas”. Samal ajal ei pruugi tippjuhtkond isegi märgata, et nad keskenduvad samale küsimusele. Tippjuhid peaksid aga keskenduma küsimusele “miks” – miks me teeme seda, mida me teeme, ja kuidas see toetab laiemat missiooni. See muutus on väga oluline, sest traditsiooniline juhtimine piirab sageli loovust ja

Hiljutine kohtumine äärmiselt enesekindla inimesega tõstatas olulise küsimuse: kuidas mõjutavad suhted meie töökeskkonnas meie vaimset ja emotsionaalset heaolu? Tunnistades, et kõik elus on ajutine, kaasa arvatud meie suhted, aitab meil mõista, et ka toksilisus tööl on muudetav ja hallatav. Terviklik lähenemine töökoha toksilisusele hõlmab sügavamat arusaamist sellest, kuidas töökeskkonna erinevad aspektid – alates füüsilisest ruumist