Säärase mõtte sõnastas Platon juba u 2500 aastat tagasi ja mulle tundub, et paljudes kontekstides on aeg selle juurde tagasi pöörduda. Kõik võimukandjad ei kanna teps mitte võimu välja. See on liiga raske koorem kui ego ei ole veel piisavalt küps. Platon rääkis nö filosoofilisest kuningast, kellel on armastus tarkuse ja tõe otsimise järele. Filosoofiliste […]
See, kes ei ihalda võimu, sobib seda kandma Read More »
See pilt kõneleb esimese hooga justkui kliendi ja aitaja suhtest. Olgu selleks aitajaks siis terapeut, mentor, coach või kogemusnõustaja. Kuid minu hinnangul on ka juht aitajaelukutse. Ehk pilt räägib ka juhi ma meeskonnaliikme suhtest. Kuid kuna me ei ole keegi suurepäraselt suhtlemist õppinud, siis tuleb seda nüüd õppida. Psühholoogilised ja terapeutilised teadmised juhtimises on täna
Et tulevikku liikuda, on vaja esmalt minevikust olevikku tulla Read More »
Esimese hooga on kiusatus panna diagnoose (nt nartsissist) ülimalt egokesksele, agressiivsele ja mitteempaatilisele juhile. Diagnoosimine on aga üldiselt vastutuse äratõstmine mitte isegi niivõrd viisakuse küsimus. Kuid elus puutume me paljud kokku juhtidega, kes sõidavad üle inimestest, toovad välja vaid enda saavutusi ja suunavad inimesi end imetlema ja vaid enda järgi käituma. Psühholoogiliselt üliagressiivsetega tuleb seada
Kuidas tulla toime psühholoogiliselt agressiivse juhiga? Read More »
Ühes juhtide koolitusgrupis oli näha, et juhid olid kokku tulnud koolitusele, sest neid oli sinna kokku organiseeritud ja muud valikut ei antud. Oli näha ja tajuda vastuseisu järjekordse juhtimiskoolituse ees, eeldati teemasid, mis käsitlusele tulevad, valitses suhtumine “ma tean juba”. Olin tänulik sellele grupile, sest nad tõid nähtavale oma sisepinge, mida paljudes gruppides ei julgeta
Igaüks meist tegutseb teatud laiemas kontekstis, mis hõlmab mitte ainult isiklikke ja professionaalseid eesmärke, vaid ka sügavamat eesmärki ja ühendust millegi suuremaga. Vähemalt mina nii usun maailma toimivat. Kuigi see võib tunduda abstraktne, on siiski oluline mõista, et ühendus oma sisemise eesmärgiga ja taju, et meie tegevusel on laiem tähendus, on väga motiveeriv. See ei
Iga läbipõlemine pole läbipõlemine. Tegu võib olla igavleva kustumisega. Read More »
Näen väga tihti oma koolitustel, et inimesed tulevad õppima viise ja tehnikaid kuidas teisi paremini juhtida. Kuidas saada nad paremate tulemuste nimel pühendunumalt tööle, kuidas tõsta sooritust meeskonnas, kuidas juhtida ära üht või teist projekti või protsessi eesmärgi suunas. Muidugi on see kõik õige ja neist teemadest ka koolitustel räägime. Ja peabki arutlema neil teemadel.
Teisi ei saa juhtida enne kui suudad juhtida end. Read More »
Täpselt siis kui inimesed enam ei vaja oma juhti, on juhil aeg lahkuda. Nii nagu Nanny McPhee ühes toredas filmis ütles. Olen veendunud, et juht peab teadma, mis on tema rolli eesmärk ja mis jälje ta maha peaks jätma. Kui jälg on jäetud, on aeg liikuda või võtta vastu uus roll. Ehk lühidalt kui asjad
Juht tuleb tegema vaid lõiku – juhtimine on ajutine. Read More »
Oskuste värbamise asemel väärtuste värbamine ei ole paljude jaoks enam uus. Aga kas oled mõelnud, et mis on väärtuste all ehk millele väärtused omakorda tuginevad. Need on uskumused ehk kõik see, mida me elus tõeseks arvame pidavat. Valdav osa meie uskumustest kujuneb välja esimeste eluaastate jooksul jälgides teisi inimesi. Lihtsustatult on uskumused lihtne lause: “Ma
Värbamine väärtuste või uskumuste järgi? Read More »
Mäletan, kuidas umbes 5 aastat tagasi hakkasin “endale aega võtma.” Ja esimeseks panin kirja, et kuhu aeg läheb – 8 tundi magan, 8 tundi olen tööl, 2-3 tundi logistika tööle ja argitoimetused sinna juurde. Järgi jäi 2-3 tundi tööpäevas “enda aega”. Praktikas oli seda ehk vaid 1 tund, kui sedagi. Oli päris masendav arvutus. Sellise
8h uni, 8h töö, 8h isiklik-valem, mis tekitab masendust? Read More »
Ikka ja jälle näen olukordi, kus minnakse nutvat inimest lohutama, patsutama jms trikke tegema või siis täiesti hangutakse paanikas ja otsitakse võimalust vestlus kärmelt lõpetada. Seda ärapõgenemist võtavad ette nii nutja kui mittenutja. Emotsioonid on justkui energialaengud me kehas. Energia kohta teame koolifüüsikast, et kui pinge jääb maandamata, tekib lühis. Kusjuures tööalaselt nimetatakse seda lühist
Mida teha kui kolleeg hakkab nutma? Read More »
