See, et äkki tõesti läheb hästi, on ehk kõige hirmsamgi mõte. Mitte see, et ebaõnnestun. Vaid see, et õnnestun. Et inimesed näevad. Et ma ei saa enam peitu pugeda ja seal ohvrina kurta. Edu on hirmus, sest siis pean hakkama kandma nähtavuse, mõju ja vastutuse koormat, kus minu sõnad ja teod mõjutavad. Parem on olla […]
Hirm edu ees kui eestlase toimetulekumehhanism Read More »
“Aga miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks?” See küsimus jäi mind kummitama ühe mu eelmise postituse kommentaarist, kus Riin Kadarik selle mõtte tõstatas. Keegi ei saa juhiks „kogemata“. Igaüks on juhiks mingil põhjusel. Olgu selleks vajadus, iha tõestada end, soov aidata teisi või hoopis igatsus tunda end väärtuslikuna, luua muutust, parandada midagi vms. Kui
Miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks? Read More »
Hea podcastipartner Reelika Jeferjev pani mind hiljuti mõtlema ühe minu eelneva postituse kommentaaris. Ta jagas oma tähelepanekut, et südametunnistus võib olla kahe teraga mõõk. Et on olemas moraalne südametunnistus – ühiskondlikest normidest, uskumustest ja lapsepõlve ootustest tingitud sisemine hääl. Ja siis on hingeline südametunnistus – vaiksem, aga selgem tunnetus, mis kõneleb sügavamast tõest, isegi kui
Kas moraal ja südametunnistus on ikka sünonüümid? Read More »
Nädalavahetusel koolitades küsis üks osaleja, et tal on viimasel ajal raske asju mäletada. Et mida siis teha? Rääkisin talle seepeale ühe loo: Käisin mõned aastad tagasi esimest korda ühel terapeutide konverentsil. Üle saja inimese. Väga palju juttu, väga palju lugusid erinevatest riikidest, inimestest, kaasustest. Mõni hetk jäi meelde, enamik vajus ajas laiali, nii nagu ikka.
Me ei mäleta fakte, vaid kohalolu kvaliteeti! Read More »
Karu, tramm-kohvik, väliköök ja traataed – mis neid seob ja kas ka sinus on osa, kes ründab sind, kui sa liigud oma tõe poole? Nägin hiljuti und, kus olin tramm-kohvikus. Justkui liikumine – aga mugav, turvaline, isegi natuke seisev. Vaatasin sealt välja ja nägin välikööki. Ja siis märkasin … karu. Istus seljaga. Aga niipea kui
Sõnum oli unes selge, aga hirmutav: „Kui liigud, siis ta ründab uuesti.” Read More »
Hetkel, kui lõpuks ometi puhkad, kipuvad kerkima küsimused:– Kas see töö on üldse minu jaoks?– Kas ma päriselt tahan sinna tagasi minna?– Kas ma töötan tõesti 11 kuud, et puhata 3 nädalat? Juhtub, et puhkuse lõpus on energiat küllaga, et tagasi minna.Juhtub, et peale tagasi minekut, on nädalaga juba uus väsimus peal.Juhtub, et need küsimused
Kas töö on elukutse, millest puhata või kutsumus, mida elad ilma “puhkuseta”? Read More »
See küsimus on midagi, millega minuni jõuavad paljud kliendid. Üldiselt on vanus 35-42 vahel sellisel juhul ja on töötatud pikalt mõnes organisatsioonis, tehtud karjääri juhina ning ühel hetkel hakkavad läbi paistma korporatiivmängu lavastuslikud traagelniidid ja tekib küsimus “Kas see tõesti ongi selline ja kas ma päriselt tahan selles edasi olla?” Enamasti on teekond raputav ja
Kas üldse ja kuidas jätkata korporatiivelus? Read More »
Suhe on meil ikkagi inimestega, mitte rahaga. Raha ei ole inimese vajadus. Raha on vahend ja see, kuidas me sellesse suhtume, näitab midagi sügavamat. Raha ei lahenda suhteid, aga peegeldab neid – suhet iseenda, oma päritolu, kutsumuse ja igapäevaelu erinevate kihtidega. 🌀 Küllus pole lihtsalt “palju raha”. Küllus on elav side – iseendaga, teistega, oma
💸 Tahad rahaga paremat suhet? Read More »
Istud terrassil, päike paitab, ei mingit meili, ei mingit koosolekut. Lihtsalt oled. Ja tunned igavust. Just seal igavuses sünnivad uued ideed. Me ei loe e-kirju, vaid … puulehti. Me ei plaani projekte, vaid märkame pilvi. Ja äkki… tuleb üks mõte. Üks tunne. Üks uus vaade iseendale, probleemidele uus vaatenurk. Kui me oleksime rohkem igavuses… oleks
Kui juhid igavleksid rohkem, elaksime paremas maailmas Read More »
Nagu Eestis tavaks, siis jaanid ja jõulud on 2 kuupäeva mis ajaks peaks kõik olema lahendatud ja korras – ka strateegiad ja eesmärgid. Nii nagu ei lähe tööle u 70% muudatustest ei realiseeru eri uuringute järgi umbes samapalju strateegiatest. Ei, asi pole teadmistes, tegevuskavades ega KPI-des või OKR-des vms. Asi on selles, et midagi või
Miks 70% strateegiatest ja muutustest ebaõnnestuvad? Read More »
