Eelmisel nädalal kirjutasin, et usalduse puudumine võib olla kulusid tõstev (personali- ja ajakulu suhtekorralduslikele koosolekutele ja suhete klattimisele), aga üks väga oluline kulu on veel kohandumine ehk unikaalsuse mahasalgamine. Paljudele on lapsest saati õpetatud sobituma: ole tubli, ära paista silma, tee nii nagu teised. Aga kui see muster kandub tööellu ja juhtimisse, siis maksame selle […]
Kohandumine on ettevõttele kulukas Read More »
Olles perioodis, kus kulusid on vaja paljudes organisatsioonides kokku hoida ning tulusid suurendada, siis jääb päris tihti kulude kokkuhoiul tähelepanuta säärane asi nagu usaldus. Kui usaldust on vähe, tekivad esialgu nähtamatud lisakulud:1. Liiga palju koosolekuidSest kõike on vaja kontrollida, läbi rääkida, olemaks kindel, et asju tehakse nii nagu mina tahan. Koosolekuaeg on tööaeg, mis on
Usaldus on organisatsiooni aja- ja rahasäästja Read More »
Karjääris on kaks pöördelist hetke, mil mõttelaad peab muutuma 180 kraadi:👉 spetsialistist juhiks👉 juhist juhtide juhiks Just esimene samm ehk spetsialistist juhiks on sageli psühholoogilise toimetuleku kontekstis eriti raske, sest üldiselt on juba lapsest saati olnud inimese peas küsimus, et KUIDAS teha midagi õigesti, hästi, kiiresti jne. Aga see peab nüüd muutuma. Ehk spetsialisti põhiküsimus
Spetsialisti mõttelaadiga juhid – kiire tee läbipõlemiseni Read More »
Oma 1-1 kohtumistel näen tihti alustavaid juhte, kes soovivad vältida läbipõlemist ja õppida oma tiimiliikmeid rohkem usaldama. See teeb mulle muidugi alati rõõmu, et juba teekonna alguses nähakse neid teemasid. Üsna sageli aga jõuame vestlustes neist asjadest kaugemale. Näiteks spetsialisti ja juhi mõttelaadi erinevuste juurde (väga praktiline ja sügav teema, kirjutan järgmine ndl sellest pikemalt).
8 küsimust juhina töötamise huvilisele Read More »
Sellist lauset kuulsin naljatledes ütlemas üht ortopeedi, kelle nime ei mäleta. Ja jäin mõtlema, et seesama kehtib ju ka organisatsioonides. Juhtimine ja üldse tööelus toime tulek ei eelda ainult struktuuri ehk seda, mis hoiab meid püsti. Eeldab ka selgroogu ehk sisemist tuge, mis lubab seista sirgelt ka siis, kui see on ebamugav. Organisatsioonides näen aeg-ajalt
Lülisammas on kõigil, aga selgroogu ei ole kõigil Read More »
Olen töös inimestega tegelenud mitmetel aatelistel põhjusel. Kuid ühel hetkel taipasin, et kuskil sügaval on veel üks põhjus: vajadus olla märgatud, saada tähelepanu. Kui see kohale jõudis, käis piinlikkustunde sähvatus. See pani endalt küsima, et kui palju on minu aitamise elukutses vajadust aidata iseennast? Kusjuures aitamise elukutseks pean ka juhi elukutset. On ju ta ülesannegi
Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus? Read More »
Andmed ja analüüs ehk mõistusega võtmine on vajalikud, aga tihti on organisatsioonides näha lõputut andmete kaevamist-küsitlemist-uurimist. Iga koosolek lõpeb uute andmete analüüsimise ülesandega. Otsuste tegemisel jäädakse kinni mõistuse tasandile ja see takistab tulemuslikkust. Mõistmise vajadus tundub süütuna. Sageli on aga selle taga sügavam lugu – endale turvatunde loomise vajadus läbi selle, et asjad on mõistuse
Mõnda asja polegi vaja lõpuni mõista Read More »
See pere värk kõlab justkui hoolimise ja ühtsuse väljendusena. Tegelikkuses viitab see sageli piiride hägustumisele, vastutuse hajumisele ja alateadlikule dünaamikale, mis ei kuulu töökonteksti. 💥 Töö ei ole pere. Ja ei peagi olema ja ei tohigi olla. Isegi siis kui tegu on pereettevõttega on vaja selgelt eristada töö ja pere. Toon välja selliste lausete kasutajatele
Ohtlik lause: „Me oleme siin tööl kõik üks suur pere.“ Read More »
See, et äkki tõesti läheb hästi, on ehk kõige hirmsamgi mõte. Mitte see, et ebaõnnestun. Vaid see, et õnnestun. Et inimesed näevad. Et ma ei saa enam peitu pugeda ja seal ohvrina kurta. Edu on hirmus, sest siis pean hakkama kandma nähtavuse, mõju ja vastutuse koormat, kus minu sõnad ja teod mõjutavad. Parem on olla
Hirm edu ees kui eestlase toimetulekumehhanism Read More »
“Aga miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks?” See küsimus jäi mind kummitama ühe mu eelmise postituse kommentaarist, kus Riin Kadarik selle mõtte tõstatas. Keegi ei saa juhiks „kogemata“. Igaüks on juhiks mingil põhjusel. Olgu selleks vajadus, iha tõestada end, soov aidata teisi või hoopis igatsus tunda end väärtuslikuna, luua muutust, parandada midagi vms. Kui
Miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks? Read More »
