Ivar Raav

Aeg-ajalt saan personalijuhtidelt sääraseid mõtteid, et koolitusruumis on inimesed avatud, koostööaltid, ehedad, siirad ja vahetud, isegi sügavalt hoolivad üksteise suhtes. Kuid kui koolitusruumist tavatöösse tagasi minnakse, koostöö kaob ning asendub omavahelise konkurentsiga, silostumise ning enda nurka põgenemisega. Võtsime Reelikaga oma podcastis “Juhtimine juhtimiseta” teema lahata (episood #126) ning muu jutu sees selgines üks oluline mõte:– […]

Juhtimisahastuseks nimetan olukorda, kus ebamäärasus, hirm ja ärevus tuleviku ees, ebaõnnestumised ning suutmatus saavutada sihte tekitavad justkui halvatuse. Sellises olukorras on tunne, et proovitud on juba kõike ja olukord on lootusetu, sest ükski lahendustest ei tööta. Tihti lisanduvad sellele ka pinged, hirmud ja ärevus isikliku eluga seoses. Kuna vastutust ei saa ka kuhugi väljapoole tõsta,

Tähendusrikas töö on midagi, millest on mõnda aega räägitud. Jah, olen väga nõus, et töö peab omama inimese jaoks tähendust. Ehk ta peab nägema tehtava töö väärtust enda jaoks ja ka väärtuse pakkumist teiste jaoks. Asjal peaks justkui point olema. Kui aga asume otsima tööle tähendust, sest kadunud on motivatsioon või kirg oma tööd teha,

Säärane pilt sattus mu kätte ning tuletas meelde, et just see ongi juhtimine, millest räägin koolitustel – me ei saa juhtida teisi edukalt kui me ei suuda juhtida juhina iseend ja oma sisemaailmas toimuvat. Kui meie fookus on pelgalt välisel, tuleviku tulemustel, siis on see teekond energiakulukas. Sellel pildil on tegu nö meele juhtimisega, mida

Säärase mõtte sõnastas Platon juba u 2500 aastat tagasi ja mulle tundub, et paljudes kontekstides on aeg selle juurde tagasi pöörduda. Kõik võimukandjad ei kanna teps mitte võimu välja. See on liiga raske koorem kui ego ei ole veel piisavalt küps. Platon rääkis nö filosoofilisest kuningast, kellel on armastus tarkuse ja tõe otsimise järele. Filosoofiliste

See pilt kõneleb esimese hooga justkui kliendi ja aitaja suhtest. Olgu selleks aitajaks siis terapeut, mentor, coach või kogemusnõustaja. Kuid minu hinnangul on ka juht aitajaelukutse. Ehk pilt räägib ka juhi ma meeskonnaliikme suhtest. Kuid kuna me ei ole keegi suurepäraselt suhtlemist õppinud, siis tuleb seda nüüd õppida. Psühholoogilised ja terapeutilised teadmised juhtimises on täna

Esimese hooga on kiusatus panna diagnoose (nt nartsissist) ülimalt egokesksele, agressiivsele ja mitteempaatilisele juhile. Diagnoosimine on aga üldiselt vastutuse äratõstmine mitte isegi niivõrd viisakuse küsimus. Kuid elus puutume me paljud kokku juhtidega, kes sõidavad üle inimestest, toovad välja vaid enda saavutusi ja suunavad inimesi end imetlema ja vaid enda järgi käituma. Psühholoogiliselt üliagressiivsetega tuleb seada

Ühes juhtide koolitusgrupis oli näha, et juhid olid kokku tulnud koolitusele, sest neid oli sinna kokku organiseeritud ja muud valikut ei antud. Oli näha ja tajuda vastuseisu järjekordse juhtimiskoolituse ees, eeldati teemasid, mis käsitlusele tulevad, valitses suhtumine “ma tean juba”. Olin tänulik sellele grupile, sest nad tõid nähtavale oma sisepinge, mida paljudes gruppides ei julgeta