Kõlab nagu kĂĽpsus, eks? Nagu oskus olla suurem inimene, aga tegelikult … on see lause täis varjatud võitlust. “Targem” tähendab juba eos, et keegi on rumalam. Ehk selle lausega me ei lahenda olukorda — me sildistame, võrdleme, mõõdame. See ĂĽldiselt ei vii mujale kui ebamugavus. Ăśks võidab vaikuses, teine jääb kaotajaks. Ja suhted? Need jäävad […]
🗯️ “Targem annab järele.” Read More »
Suvi. Kõik peaks olema kerge, õhuline, puhkustest kantud…Aga sul on töölaud lookas. Sest pooled puhkavad – sa asendad, katad, reageerid, tood tulemusi mitme eest. Sest arvad, et nii peabki ja see on normaalne, alati on ju nii olnud. Kas tegelikult ka peab? 📌 Väga okei on see, et puhkuste ajal jäävad paljud tööd lihtsalt ootele.
🥵 Puhkuste periood = ülekoormuse hooaeg? Read More »
Reedele kohaselt pisut homoorika nurga alt edutamist vaadates võib märgata, et edutamine on tihti lihtsalt rohke töötamise premeerimine veelgi suurema tööhulgaga. Kui me räägime edutamisest, siis võiks ju see tähendada rohkem tähendust, vabadust ja rõõmu. Pahatihti on aga edutamine rohkem mõju ja seetõttu rohkem vastutust, rohkem koosolekuid, rohkem väsitavat teemast-teemasse hüppamist, rohkem stressi, rohkem võimumängu
🎉 Mind edutati Read More »
Sellist lauset olen viimasel ajal kuulnud 5 kliendi käest. Ma mõistan seda ja vahel olen ka sellega nõus, et ongi vara. Mõistan ka seda, et vaadata juhtimist täiesti uut moodi – mitte kui tehnikate kogumit, vaid kui inimese sisemaailmast algavat tagajärge – võib tunduda hirmus. Aga hoolimata sellest on inimene eelkõige OLEMUS, mitte EESMÄRGISTATUD TEGEVUS
Sellist tsitaati kuulsin üht koolitusel osalejat omakorda tsiteerimas. Jäin mõtlema, et see on väga tõene organisatsioonides vohavale vaimse raskuse kirjeldamiseks. Vaimne kurnatus ei teki ainult töökoormusest. Sageli tekib see tõesti eelkõige seetõttu, et inimene ei loo. Ei loo midagi, mis tuleb südamest.Ei loo midagi, millesse paneb iseenda.Ei loo midagi, mis oleks päriselt tema enda tee.
Meil pole vaimse tervise kriis. Meil on loominguline kriis Read More »
🌿 Juht ei kujunda ainult strateegiat – ta kujundab kultuuri, milles inimesed kas kasvavad või kuluvad. Juhtimist mõõdetakse liiga sageli tulemuste ja sihtide kaudu – radikaalselt aus olles: läbipõlemist soodustava kultuuri loomise edukuse kaudu. Aga tegelik mõju ilmneb alles hiljem. Juhi teeb juhiks see, mida inimesed temaga koostöö järel mõeldes tunnevad. 👉 Kas juht aitas
Juht ei kujunda ainult strateegiat – ta kujundab kultuuri Read More »
Läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv Eestis kasvas aasta jooksul ligi 60%.Selline uudis oli ERR-s Statistikaameti andmetele viidates paar päeva tagasi. Mitte kuus protsenti. Kuuskümmend. Ja see on siis kui inimesed pöörduvad arsti poole. Kuid usun, et enamasti arvatakse, et olen lihtsalt väsinud ja küll puhkus/päike jms aitab. Pisut ironiseerides oli ju värbamiskuulutuses öeldud, et mul peab
Organisatsioonikultuur, mis viib läbipõlemiseni Read More »
Kvaliteet ja standard, mida inimene tööl pakub, sõltub otseselt sellest, milliseid valikuvõimalusi ta oma elus näeb ja tajub. Kui inimene tajub, et “mul pole elus valikuid”, siis ei saa oodata ka initsiatiivi, vastutust või loovust ning kliendile uue lisaväärtuse pakkumist. 📍 Kui sisemaailmas on inimese tausta tõttu aktiivne vaid ellujäämine, pole ruumi kvaliteedile, ilule vms
Küsimus töökvaliteedist ei ole alati motivatsioonis või tööoskustes Read More »
KKas tahan, et juhtub nii, nagu mina tahan?Või olen valmis, et juhtub see, mis juhtuma peab? Juhtidena oleme harjunud planeerima, suunama, pingutama, organiseerima ja tegutsema. Aga vahel me ei märka, kuidas hoiame kinni millestki, mille elu või nö evolutsiooniline jõud juba ammu tahab lõpetada. Või ei märka, kuidas püüame käivitada midagi, millel pole tegelikult energiat
Kas tahan, et juhtub nii, nagu mina tahan? Read More »
Mõni asi tööelus ei vaja uut arengukava. Ta vajab… ära saatmist “surmale”. Me oskame hästi uusi projekte vastu võtta. Uusi eesmärke, uusi tööriistu, uusi vastutusi, uusi ĂĽlesandeid jne. Naljaga pooleks, sellele on ĂĽles ehitatud karjääriredelil liikumine – teed rohkem, saad edaspidi teha veelgi rohkem – kas otseselt tegevustega või siis töö peale mõtlemisega. Me oskame
Me oskame juurde võtta, aga me ei oska hästi lõpetada ja loobuda. Read More »
