Olen töös inimestega tegelenud mitmetel aatelistel põhjusel. Kuid ühel hetkel taipasin, et kuskil sügaval on veel üks põhjus: vajadus olla märgatud, saada tähelepanu. Kui see kohale jõudis, käis piinlikkustunde sähvatus. See pani endalt küsima, et kui palju on minu aitamise elukutses vajadust aidata iseennast? Kusjuures aitamise elukutseks pean ka juhi elukutset. On ju ta ülesannegi […]
Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus? Read More »
Andmed ja analüüs ehk mõistusega võtmine on vajalikud, aga tihti on organisatsioonides näha lõputut andmete kaevamist-küsitlemist-uurimist. Iga koosolek lõpeb uute andmete analüüsimise ülesandega. Otsuste tegemisel jäädakse kinni mõistuse tasandile ja see takistab tulemuslikkust. Mõistmise vajadus tundub süütuna. Sageli on aga selle taga sügavam lugu – endale turvatunde loomise vajadus läbi selle, et asjad on mõistuse
Mõnda asja polegi vaja lõpuni mõista Read More »
See pere värk kõlab justkui hoolimise ja ühtsuse väljendusena. Tegelikkuses viitab see sageli piiride hägustumisele, vastutuse hajumisele ja alateadlikule dünaamikale, mis ei kuulu töökonteksti. 💥 Töö ei ole pere. Ja ei peagi olema ja ei tohigi olla. Isegi siis kui tegu on pereettevõttega on vaja selgelt eristada töö ja pere. Toon välja selliste lausete kasutajatele
Ohtlik lause: „Me oleme siin tööl kõik üks suur pere.“ Read More »
See, et äkki tõesti läheb hästi, on ehk kõige hirmsamgi mõte. Mitte see, et ebaõnnestun. Vaid see, et õnnestun. Et inimesed näevad. Et ma ei saa enam peitu pugeda ja seal ohvrina kurta. Edu on hirmus, sest siis pean hakkama kandma nähtavuse, mõju ja vastutuse koormat, kus minu sõnad ja teod mõjutavad. Parem on olla
Hirm edu ees kui eestlase toimetulekumehhanism Read More »
“Aga miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks?” See küsimus jäi mind kummitama ühe mu eelmise postituse kommentaarist, kus Riin Kadarik selle mõtte tõstatas. Keegi ei saa juhiks „kogemata“. Igaüks on juhiks mingil põhjusel. Olgu selleks vajadus, iha tõestada end, soov aidata teisi või hoopis igatsus tunda end väärtuslikuna, luua muutust, parandada midagi vms. Kui
Miks inimene kujuneb halvaks või ebameeldivaks juhiks? Read More »
Hea podcastipartner Reelika Jeferjev pani mind hiljuti mõtlema ühe minu eelneva postituse kommentaaris. Ta jagas oma tähelepanekut, et südametunnistus võib olla kahe teraga mõõk. Et on olemas moraalne südametunnistus – ühiskondlikest normidest, uskumustest ja lapsepõlve ootustest tingitud sisemine hääl. Ja siis on hingeline südametunnistus – vaiksem, aga selgem tunnetus, mis kõneleb sügavamast tõest, isegi kui
Kas moraal ja südametunnistus on ikka sünonüümid? Read More »
Nädalavahetusel koolitades küsis üks osaleja, et tal on viimasel ajal raske asju mäletada. Et mida siis teha? Rääkisin talle seepeale ühe loo: Käisin mõned aastad tagasi esimest korda ühel terapeutide konverentsil. Üle saja inimese. Väga palju juttu, väga palju lugusid erinevatest riikidest, inimestest, kaasustest. Mõni hetk jäi meelde, enamik vajus ajas laiali, nii nagu ikka.
Me ei mäleta fakte, vaid kohalolu kvaliteeti! Read More »
Karu, tramm-kohvik, väliköök ja traataed – mis neid seob ja kas ka sinus on osa, kes ründab sind, kui sa liigud oma tõe poole? Nägin hiljuti und, kus olin tramm-kohvikus. Justkui liikumine – aga mugav, turvaline, isegi natuke seisev. Vaatasin sealt välja ja nägin välikööki. Ja siis märkasin … karu. Istus seljaga. Aga niipea kui
Sõnum oli unes selge, aga hirmutav: „Kui liigud, siis ta ründab uuesti.” Read More »
Hetkel, kui lõpuks ometi puhkad, kipuvad kerkima küsimused:– Kas see töö on üldse minu jaoks?– Kas ma päriselt tahan sinna tagasi minna?– Kas ma töötan tõesti 11 kuud, et puhata 3 nädalat? Juhtub, et puhkuse lõpus on energiat küllaga, et tagasi minna.Juhtub, et peale tagasi minekut, on nädalaga juba uus väsimus peal.Juhtub, et need küsimused
Kas töö on elukutse, millest puhata või kutsumus, mida elad ilma “puhkuseta”? Read More »
See küsimus on midagi, millega minuni jõuavad paljud kliendid. Üldiselt on vanus 35-42 vahel sellisel juhul ja on töötatud pikalt mõnes organisatsioonis, tehtud karjääri juhina ning ühel hetkel hakkavad läbi paistma korporatiivmängu lavastuslikud traagelniidid ja tekib küsimus “Kas see tõesti ongi selline ja kas ma päriselt tahan selles edasi olla?” Enamasti on teekond raputav ja
Kas üldse ja kuidas jätkata korporatiivelus? Read More »
