Ivar Raav

Juhtimine ei ebaõnnestu tavaliselt sellepärast, et inimesed ei tea, mida teha. See ebaõnnestub seetõttu, et paljud juhid ei ole endaga silmitsi seisnud.

Lahendamata hirm, vajadus heakskiidu järele ja vältimine ei kao tööl, kuid need laienevad. Organisatsioonid ei peegelda strateegiaid, vaid nad peegeldavad võimulolijate sisemist seisundit. Seepärast aitab teine strateegiapäev harva. Mis aitab, on võtta aega ausaks, sügavaks mõtisklemiseks, et seista silmitsi sisemiste eesmärkide, hirmude ja vastupanuga. See on sageli ainus väljapääs lõputust kriiside tsüklist. Mõnikord ei ole […]

Juhtimine ei ebaõnnestu tavaliselt sellepärast, et inimesed ei tea, mida teha. See ebaõnnestub seetõttu, et paljud juhid ei ole endaga silmitsi seisnud. Read More »

Kui läbipõlemine, ärevus ja emotsionaalne tuimus muutuvad normaalseks, ei ole enam tegemist toimetulekuoskuste või stressitaluvusega.

Tegemist on juhtimismudeliga, mis hoiab inimesi pidevas ellujäämisrežiimis. Heaoluprogrammid ei paranda katkist süsteemi. Nad lihtsalt aitavad inimestel seda veidi kauem taluda. Organisatsioonid muutuvad ainult siis, kui juhid lõpetavad funktsioonihäirete nimetamise “normaalseks”ja leiavad julguse seada kahtluse alla mudel, mis liigub ühest ellujäämiskriisist teise. Kui see tundub ebamugav, hea. Mugavus on sageli see, kuidas katkised süsteemid end

Kui läbipõlemine, ärevus ja emotsionaalne tuimus muutuvad normaalseks, ei ole enam tegemist toimetulekuoskuste või stressitaluvusega. Read More »

Miks inimesed eiravad ohutusreegleid?

Usun, et paljud ohutusreeglitega toimetavad inimesed on silmitsi seisnud olukorraga, et räägime ja räägime, aga midagi ei muutu. Võtsin eile Tööohutuse ja Töötervishoiu Treff 2026 raames oma ettekandes selle siis teemaks – kust tuleb enesehävituslik käitumine. 👉 Inimesed ei eira ohutusreegleid hoolimatusest, rumalusest või laiskusest. Nad teevad seda, sest see on neile mingil moel kasulik.

Miks inimesed eiravad ohutusreegleid? Read More »

Koolitaja dilemma – kas olla tellijaga julgelt aus või täita pelgalt ootust?

Mind kutsutakse organisatsioonidesse üsna sarnaste teemadega tegelema – usaldus ja vastutus juhtgrupis, koostöös, väärtused, juhtimispõhimõtted jms. Ja enamasti jõuame vestluses tõsiasjani, et teema, millest räägitakse, ei ole tegelik “teema”. Näiteks kui räägime usaldusest, ei ole küsimus suhtlustehnikates vms. Küsimus on selles, kus ja miks usaldus üldse kaduma hakkas. Ehk inimeste varasemates kogemustes ja suhetes, sageli

Koolitaja dilemma – kas olla tellijaga julgelt aus või täita pelgalt ootust? Read More »

Jälle need arenguvestlused – mõõdame arengut või areneme mõõtmata?

Kes mind pikemalt jälginud, teavad, et sean praktikast peegelduva vajaduse tõttu üha enam kahtluse alla praktikaid, mida on tehtud aastaid. Sest mida rohkem ma organisatsioone näen, seda selgemaks saab, et paljud klassikalised juhtimisvõtted enam ei tööta, kuigi neid endiselt muudkui koolitatatakse. Ei aita uue “värske” koolitaja toomine kui süsteemis endas on jama ja tahame lahendada

Jälle need arenguvestlused – mõõdame arengut või areneme mõõtmata? Read More »

Mida siis teha kui süsteem enam ei tööta?

Eelmises postituses kirjutasin, miks tänane juhtimise viis inimesi järjest rohkem kurnab ja see enam ei tööta. Kirjutasin sellest, et miks probleem ei ole enam üksikutes inimestes, vaid mustris. Paratamatult tekib küsimus, et mida teha, kui süsteem ei tööta? Praktikas on näha kolme valikut. 1️⃣ Suruda edasiSee on vist kõige levinum valik. Tempo hoitakse üleval, inimesi

Mida siis teha kui süsteem enam ei tööta? Read More »

Tänane ettevõtluse ja juhtimise viis ei tööta enam, sest…

Kas mudel töötab kui pidevalt on kiire ja peab olema kättesaadav?Kui hirm raha ja tuleviku ees on pidev foon?Kas mudel töötab, kui inimesed on aina suuremas vaimse tervise mures?Kui hoolimata pingutusest läheb paremaks vähestel, aga kehvemaks paljudel? Kuulen juhtidelt ja spetsialistidelt üha sagedamini sama mõtet:„Ma olen väsinud, aga ma ei saa täpselt aru, millest. Puhkus

Tänane ettevõtluse ja juhtimise viis ei tööta enam, sest… Read More »

„Tahaks elus tasakaalu ja rahu“ – realistlik siht?

Aasta vahetumine on miski, mis paneb paljusid mõtlema uue aasta plaanide, soovide ja sihtide peale. Peale u15 aastat eri müügi- ja teenindusüksuste juhtimisega tegelemist, pole ma enam isiklikus elus suur eesmärgistamise fänn, sest see kordab tihti human-doing osa human-being asemel. Küll aga võib seda new-year-new-me asja võtta kui head võimalust mõelda, et millisena ma tahan

„Tahaks elus tasakaalu ja rahu“ – realistlik siht? Read More »

Osta mind! Tule minu arenguprogrammi! Osta minu 1-1 teenust!

Usun, et paljudel LinkedIn kasutajatel ning eriti neil 1% kasutajatest, kes regulaarselt postitavad ja oma valdkonna teisi tegijaid näevad, tundub, et see kõik on siin platvormil lihtsalt enesemüük. Kes kasutab selleks turunduslikku haavatavust (mul-oli-valus-tulin-välja-nüüd-õpetan-teisi), ultrategusust (võta-vastutust-tegutse-eesmärgista-ole-efektiivne-võida-vastuta) või otsin-potentsiaalseid-kliente-läbi-kavala-küsimustiku või mõnd muud viisi. Müügikõrvad on ikka sealt tagant nähtavad. Keegi ütles kunagi hästi, et kui Jeesuse

Osta mind! Tule minu arenguprogrammi! Osta minu 1-1 teenust! Read More »

Kui palju maksab õigus?

Äris tekivad hetked, kus keegi rikub kokkulepet, murrab usaldust või teeb selgelt valesti. Näen sageli, kuidas seejärel tekib sisemine otsus:„Mulle peab jääma õigus.“ Sellest hetkest alates ei juhita enam olukorda, vaid olukord asub juhtima inimest ennast ja asi läheb õiguse taga ajamise käigus käest. Elu läheb käest. Algavad vaidlused, juristid, koosolekud, kuud ja aastad. Kaob

Kui palju maksab õigus? Read More »