Juhtimine

Enamik juhtimise arutelusid keerleb samade teemade ümber: motivatsioon, vastutus, tulemuslikkus, pühendumus, muutuste juhtimine, suhted, efektiivsus, strateegia – ehk teiste elu juhtimisel. Aeg näitab, et pelgalt neist rääkides kordub peagi kõik uuesti – samasisulised koolitused, erinevad koolitajad; samad mittepiisavad tulemused, uued strateegiad sihtide nimel. Aga äkki me ei küsi õigeid küsimusi ja ei saa sügavaid sisemaailma […]

Juhtimismaailmas ei piisa enam sellest, et õpetame tulevasi (tipp)juhte delegeerima, muutusi juhtima, tulemusi saavutama, arenguvestluseid pidama ning streteegilisi tööriistu kasutama konkurentide edestamiseks. Juhtide järgmine tase algab alateadvusest, mitte strateegiast ja juhtimistehnikatest. Juhi olulisim juhtimistööriist on tema enda persoon. Tuleviku tippjuht ei ole enam pelgalt tulemuste tooja, vaid:🎓 kultuuri kujundaja🎓 teadvuse ja isikliku sisemaailma meisterlikkuse kandja🎓

Me räägime töö- ja eraelu tasakaalust paljudes ettevõtetes, aga miks on tiimiõhtusöögid kell 18.30? Ehk miks toimub team-bonding siis, kui kellegi laps magama jääb või partner õhtust vähest ühist aega ootab? Mina olen mitme tiimiga teinud näiteks jõululõunaid või teistmoodi hommikusööke, et tiimitunde loomine, mis on samamoodi töö, toimuks ikka kokkulepitud tööajal. Tiimitunde loomine on

Suvi. Kõik peaks olema kerge, õhuline, puhkustest kantud…Aga sul on töölaud lookas. Sest pooled puhkavad – sa asendad, katad, reageerid, tood tulemusi mitme eest. Sest arvad, et nii peabki ja see on normaalne, alati on ju nii olnud. Kas tegelikult ka peab? 📌 Väga okei on see, et puhkuste ajal jäävad paljud tööd lihtsalt ootele.

Reedele kohaselt pisut homoorika nurga alt edutamist vaadates võib märgata, et edutamine on tihti lihtsalt rohke töötamise premeerimine veelgi suurema tööhulgaga. Kui me räägime edutamisest, siis võiks ju see tähendada rohkem tähendust, vabadust ja rõõmu. Pahatihti on aga edutamine rohkem mõju ja seetõttu rohkem vastutust, rohkem koosolekuid, rohkem väsitavat teemast-teemasse hüppamist, rohkem stressi, rohkem võimumängu

Sellist lauset olen viimasel ajal kuulnud 5 kliendi käest. Ma mõistan seda ja vahel olen ka sellega nõus, et ongi vara. Mõistan ka seda, et vaadata juhtimist täiesti uut moodi – mitte kui tehnikate kogumit, vaid kui inimese sisemaailmast algavat tagajärge – võib tunduda hirmus. Aga hoolimata sellest on inimene eelkõige OLEMUS, mitte EESMÄRGISTATUD TEGEVUS

🌿 Juht ei kujunda ainult strateegiat – ta kujundab kultuuri, milles inimesed kas kasvavad või kuluvad. Juhtimist mõõdetakse liiga sageli tulemuste ja sihtide kaudu – radikaalselt aus olles: läbipõlemist soodustava kultuuri loomise edukuse kaudu. Aga tegelik mõju ilmneb alles hiljem. Juhi teeb juhiks see, mida inimesed temaga koostöö järel mõeldes tunnevad. 👉 Kas juht aitas

Läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv Eestis kasvas aasta jooksul ligi 60%.Selline uudis oli ERR-s Statistikaameti andmetele viidates paar päeva tagasi. Mitte kuus protsenti. Kuuskümmend. Ja see on siis kui inimesed pöörduvad arsti poole. Kuid usun, et enamasti arvatakse, et olen lihtsalt väsinud ja küll puhkus/päike jms aitab. Pisut ironiseerides oli ju värbamiskuulutuses öeldud, et mul peab

Kvaliteet ja standard, mida inimene tööl pakub, sõltub otseselt sellest, milliseid valikuvõimalusi ta oma elus näeb ja tajub. Kui inimene tajub, et “mul pole elus valikuid”, siis ei saa oodata ka initsiatiivi, vastutust või loovust ning kliendile uue lisaväärtuse pakkumist. 📍 Kui sisemaailmas on inimese tausta tõttu aktiivne vaid ellujäämine, pole ruumi kvaliteedile, ilule vms