Ivar Raav

Grupiprotsess algab uuesti kui keegi tiimist läbib suure isikliku muutuse

Eneseareng, Juhtimine

Me arvame sageli, et grupiprotsessid algavad siis, kui keegi uus liitub või keegi lahkub. Tegelikult algavad need uuesti ka siis, kui mõni tiimiliige ise muutub – näiteks läbi isikliku kriisi, sügavama enesearengu kasvu või elusündmuse, mis muudab tema olemust. Erinevalt aastakümneid tagasi õpetatust, ei ole isiksus ja iseloom siiski püsivad nähtused. See tähendab, et meeskond […]

Grupiprotsess algab uuesti kui keegi tiimist läbib suure isikliku muutuse Read More »

Kohandumine on ettevõttele kulukas

Juhtimine

Eelmisel nädalal kirjutasin, et usalduse puudumine võib olla kulusid tõstev (personali- ja ajakulu suhtekorralduslikele koosolekutele ja suhete klattimisele), aga üks väga oluline kulu on veel kohandumine ehk unikaalsuse mahasalgamine. Paljudele on lapsest saati õpetatud sobituma: ole tubli, ära paista silma, tee nii nagu teised. Aga kui see muster kandub tööellu ja juhtimisse, siis maksame selle

Kohandumine on ettevõttele kulukas Read More »

Usaldus on organisatsiooni aja- ja rahasäästja

Juhtimine

Olles perioodis, kus kulusid on vaja paljudes organisatsioonides kokku hoida ning tulusid suurendada, siis jääb päris tihti kulude kokkuhoiul tähelepanuta säärane asi nagu usaldus. Kui usaldust on vähe, tekivad esialgu nähtamatud lisakulud:1. Liiga palju koosolekuidSest kõike on vaja kontrollida, läbi rääkida, olemaks kindel, et asju tehakse nii nagu mina tahan. Koosolekuaeg on tööaeg, mis on

Usaldus on organisatsiooni aja- ja rahasäästja Read More »

Spetsialisti mõttelaadiga juhid – kiire tee läbipõlemiseni

Juhtimine

Karjääris on kaks pöördelist hetke, mil mõttelaad peab muutuma 180 kraadi:👉 spetsialistist juhiks👉 juhist juhtide juhiks Just esimene samm ehk spetsialistist juhiks on sageli psühholoogilise toimetuleku kontekstis eriti raske, sest üldiselt on juba lapsest saati olnud inimese peas küsimus, et KUIDAS teha midagi õigesti, hästi, kiiresti jne. Aga see peab nüüd muutuma. Ehk spetsialisti põhiküsimus

Spetsialisti mõttelaadiga juhid – kiire tee läbipõlemiseni Read More »

8 küsimust juhina töötamise huvilisele

Juhtimine

Oma 1-1 kohtumistel näen tihti alustavaid juhte, kes soovivad vältida läbipõlemist ja õppida oma tiimiliikmeid rohkem usaldama. See teeb mulle muidugi alati rõõmu, et juba teekonna alguses nähakse neid teemasid. Üsna sageli aga jõuame vestlustes neist asjadest kaugemale. Näiteks spetsialisti ja juhi mõttelaadi erinevuste juurde (väga praktiline ja sügav teema, kirjutan järgmine ndl sellest pikemalt).

8 küsimust juhina töötamise huvilisele Read More »

Lülisammas on kõigil, aga selgroogu ei ole kõigil

Juhtimine

Sellist lauset kuulsin naljatledes ütlemas üht ortopeedi, kelle nime ei mäleta. Ja jäin mõtlema, et seesama kehtib ju ka organisatsioonides. Juhtimine ja üldse tööelus toime tulek ei eelda ainult struktuuri ehk seda, mis hoiab meid püsti. Eeldab ka selgroogu ehk sisemist tuge, mis lubab seista sirgelt ka siis, kui see on ebamugav. Organisatsioonides näen aeg-ajalt

Lülisammas on kõigil, aga selgroogu ei ole kõigil Read More »

Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus?

Eneseareng, Juhtimine

Olen töös inimestega tegelenud mitmetel aatelistel põhjusel. Kuid ühel hetkel taipasin, et kuskil sügaval on veel üks põhjus: vajadus olla märgatud, saada tähelepanu. Kui see kohale jõudis, käis piinlikkustunde sähvatus. See pani endalt küsima, et kui palju on minu aitamise elukutses vajadust aidata iseennast? Kusjuures aitamise elukutseks pean ka juhi elukutset. On ju ta ülesannegi

Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus? Read More »

Mõnda asja polegi vaja lõpuni mõista

Eneseareng, Juhtimine

Andmed ja analüüs ehk mõistusega võtmine on vajalikud, aga tihti on organisatsioonides näha lõputut andmete kaevamist-küsitlemist-uurimist. Iga koosolek lõpeb uute andmete analüüsimise ülesandega. Otsuste tegemisel jäädakse kinni mõistuse tasandile ja see takistab tulemuslikkust. Mõistmise vajadus tundub süütuna. Sageli on aga selle taga sügavam lugu – endale turvatunde loomise vajadus läbi selle, et asjad on mõistuse

Mõnda asja polegi vaja lõpuni mõista Read More »

Ohtlik lause: „Me oleme siin tööl kõik üks suur pere.“

Eneseareng, Juhtimine

See pere värk kõlab justkui hoolimise ja ühtsuse väljendusena. Tegelikkuses viitab see sageli piiride hägustumisele, vastutuse hajumisele ja alateadlikule dünaamikale, mis ei kuulu töökonteksti. 💥 Töö ei ole pere. Ja ei peagi olema ja ei tohigi olla. Isegi siis kui tegu on pereettevõttega on vaja selgelt eristada töö ja pere. Toon välja selliste lausete kasutajatele

Ohtlik lause: „Me oleme siin tööl kõik üks suur pere.“ Read More »