Mäletan, kuidas umbes 5 aastat tagasi hakkasin “endale aega võtma.” Ja esimeseks panin kirja, et kuhu aeg läheb – 8 tundi magan, 8 tundi olen tööl, 2-3 tundi logistika tööle ja argitoimetused sinna juurde. Järgi jäi 2-3 tundi tööpäevas “enda aega”. Praktikas oli seda ehk vaid 1 tund, kui sedagi. Oli päris masendav arvutus. Sellise […]
8h uni, 8h töö, 8h isiklik-valem, mis tekitab masendust? Read More »
Ikka ja jälle näen olukordi, kus minnakse nutvat inimest lohutama, patsutama jms trikke tegema või siis täiesti hangutakse paanikas ja otsitakse võimalust vestlus kärmelt lõpetada. Seda ärapõgenemist võtavad ette nii nutja kui mittenutja. Emotsioonid on justkui energialaengud me kehas. Energia kohta teame koolifüüsikast, et kui pinge jääb maandamata, tekib lühis. Kusjuures tööalaselt nimetatakse seda lühist
Mida teha kui kolleeg hakkab nutma? Read More »
Mida tähendab 𝐤𝐚𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐣𝐮𝐡𝐭 – tavaliselt eeldatakse selle all tähelepanuga oma teekonnal olevat juhti, kes oskab aduda end ümbritsevat keskkonda, kohanduda, olla tähelepanelik hetkes siin ja praegu ning ei ole mõjutatud meelemürkidest. Vaadates organisatsioonide maailma, siis väga tihti me oleme aga mõjutatud meelemürkidest (teiste inimeste lood, emotsioonid, vajadused, arusaamatud ja omaksvõtmata teiste inimeste eesmärgid jms)
Kaine juht – kas siiski nii tavapärane? Read More »
Kui mõtled juhi rollis sellele, et kes on sinu meeskond, siis esimesena tuleb pähe alluvate meeskond ja sina kui nende juht või tuleb pähe sinu juhi otsealluvad ja sina sealhulgas? Kui juht samastab end alloleva spetsialistide meeskonnaga, on väga keeruline välja saada spetsialisti mõttelaadist. Kui juht samastab end juhtide meeskonnaga (isegi siis kui ajaliselt ollakse
Kes on Sinu meeskond? Read More »
Võltsturvalisus – tunne, mida organisatsioonides tihti ehitatakse ja siis tegeletakse tagajärgedega, kus inimesed on üllatunud, et elus puudub täielik turvalisus. Üks kõige parem näide võltsturvatunde loomisest on tähtajatud töölepingud, mille lõppemisel on inimesed üllatunud ja kaotavad vahel pea. Kuid selge on see, et ükski inimene ei tööta üheski organisatsioonis lõputult – iga asi, mis on
Sellise lause ütles mulle kunagi üks minu juhtidest ja peale selle lause järgi käitumist hakkas elu oluliselt mõnusamalt minu jaoks kulgema. Tasapisi hakkasid prioriteedid rohkem emotsionaalsel ja mentaalsel tasemel paika loksuma. Kuid näen pea iga päev, et seda lauset on paljudel vaja endale öelda. Kaasaminek korporatiivdraamadega, töö ja tööalase rolli esikohale seadmine elus mõjutab liigselt
“Tööd tuleb teha südamega, aga mitte võtta südamesse” Read More »
Sellise küsimuse esitasin esimeses “Juhtimise alused” tunnis gümnaasiuminoortele. Vastuseks eeldasin tulevat midagi eesmärkide täitmise, ühiste sihtide või delegeerimise kohta. Kuidas sina vastaks? Üks 10.klassi poiss vastas aga täiesti suurepäraselt: “Juht annab ülesandeid, sest ta usub inimestesse!” Ilus! Vot selliste tulevikujuhtide tiimis tahaks küll töötada, kus juht võimestab mitte sellest lähtuvalt, et endale ei mahu või
Miks juht annab ülesandeid? Read More »
Tippjuhid seisavad sageli silmitsi väljakutsega, kus nende keskastmejuhid keskenduvad küsimusele “kuidas”. Samal ajal ei pruugi tippjuhtkond isegi märgata, et nad keskenduvad samale küsimusele. Tippjuhid peaksid aga keskenduma küsimusele “miks” – miks me teeme seda, mida me teeme, ja kuidas see toetab laiemat missiooni. See muutus on väga oluline, sest traditsiooniline juhtimine piirab sageli loovust ja
Juhtimine, autonoomia ja isiklik vabadus Read More »
Hiljutine kohtumine äärmiselt enesekindla inimesega tõstatas olulise küsimuse: kuidas mõjutavad suhted meie töökeskkonnas meie vaimset ja emotsionaalset heaolu? Tunnistades, et kõik elus on ajutine, kaasa arvatud meie suhted, aitab meil mõista, et ka toksilisus tööl on muudetav ja hallatav. Terviklik lähenemine töökoha toksilisusele hõlmab sügavamat arusaamist sellest, kuidas töökeskkonna erinevad aspektid – alates füüsilisest ruumist
Toksilisus tööl: Terviklik lähenemine töökeskkonna tervise parendamisele Read More »
Kas olete kunagi mõelnud, kui palju võib meie seatud eesmärkide tähendus aja jooksul muutuda? Me elame ajastul, kus me ootame inimestelt sageli rohkem, kui see võib olla realistlik. Meie liigi ajalugu ulatub sadade tuhandete aastate taha, samas kui organisatsioonilise maailma ajalugu on suhteliselt lühike, umbes 150-200 aastat. See ajalooline perspektiiv toob esile, kuidas inimeste vajadused
Eesmärkid muutuvad: Isikliku ja organisatsioonilise kasvu vaade Read More »
