Juhtimine

Töökohtades keskendume sageli faktidele, loogikale, ratsionaalsusele, tulemustele, kuid unustame ühe olulise aspekti inimese toimimisest – emotsioonid. Aga just emotsioonid on need, mis viivad meid vajaduste mõistmiseni ning panevad aluse pühendumisele ja vastutuse võtmisele. Kui emotsioonide mõju ignoreeritakse, jäävad olulised probleemid tähelepanuta.  𝘔𝘪𝘬𝘴 𝘱𝘦𝘢𝘬𝘴 𝘫𝘶𝘩𝘵 𝘦𝘮𝘰𝘵𝘴𝘪𝘰𝘰𝘯𝘦 𝘵𝘦𝘢𝘥𝘭𝘪𝘬𝘶𝘭𝘵 𝘬ü𝘴𝘪𝘮𝘢? Emotsioonid on võtmed, mis avavad ukse sügavamate vajaduste

Ikka ja jälle tuleb juhtidega jutuks, et kas tõesti minevik (täpsemalt lapsepõlv) mõjutab juhtimist? Ehk jätaks minevikus kaevamine kõrvale? Olen väga nõus, et ühel hetkel pole see enam vajalik! AGA… … vahel on vaja läbi töötada mineviku teemad, et olevikus saaks lähtuda just hetkeolukorrast, mitte alateadvus ei lähtuks minevikus katmata vajadusest. Teadlikult võime otsustada asju,

Jah, just nimelt juhtpõhimõte, mitte juhtimispõhimõte. Juhtpõhimõte ei ole sinu toode, teenus või ka ettevõtte visioon, strateegia või missioon. Need on lood ja konseptsioonid, mille elushoidmisesse tuleb panna energiat, kuna selles loos on pinge. Juhtpõhimõte on sinu alateadlik ja pingeta kavatsus oma käitumise ja tegutsemise taga. Juhtpõhimõte on sinu lause lõpp “Ma olen ühiskonna jaoks…

Töölt lahkumine ei toimu vaid siis kui meil on viimane päev ja saadame kirja oma gmaili või hotmaili aadressiga, mille kaudu saab edaspidi ühendust või kui sööd kolleegidega viimast korda kooki. Töölt lahkumine toimub sageli oluliselt varem. Kuid või isegi aastaid varem. Mis arvad kui palju inimesi on vaimselt või emotsionaalselt oma töölt ammu lahkunud,

Üks oluline takistus pühendumise ja vastutuse võtmise ees, mida organisatsioonides näen, on liigne „meie-tamine“. „Meie“ kõlab küll ühtekuuluvust loovana, aga sageli peidab selle taga midagi hoopis muud – isikliku vastutuse vältimine:“Meie ei jõudnud valmis.”“Meie peaksime seda tegema.”“Meil ei tulnud hästi välja.”“Meil on ühine eesmärk.” Kõigega olen väga nõus, aga… … MEIE saab tekkida MINAde tulemusena.

Just selline küsimus kerkis eile üles koolitusgrupis ja võtsime siis täna kohe teema Reelikaga “Juhtimine juhtimiseta” podcasti 127.episoodis ette. Paljudele seostub haavatavus nõrkuse või isegi manipuleeriva kurtmisega, mida tehakse lootuses, et keegi tuleb appi või annab tähelepanu. See on üks põhjuseid, miks paljud juhid kardavad haavatavust – vältida end justkui ohvrina näitamist ja oma autoriteedi