Paar nädalat pole ma LI-s postitanud, kuigi olen umbes 3 aastat hoidnud algormitmi õpetavat rütmi, kus postitan 1-2 korda nädalas, et algoritm mind ei unustaks ja ikka näitaks mind teile.
Olen sel aastal kasutanud palju AI abi postituste koostamisel. Muidugi minu enda juba koostatud tekstide põhjal või antud sisendi pealt, aga…. lugedes postitusi (nii enda kui teiste), siis on tekkinud vaikselt AI allergia äratuntavalt ühesuguste postituste pealt a la stiilis: “Juhtimine ei ole xxxxx. Juhtimine on yyyy.” Ehk deklaratiivsed loosung-lühilaused, mis esmalt kasutavad eitust ja siis mingit vaadet sellest, mis on selle eituse vastand. Hästi poeetiline ja ilmekas kõik, aga me kõik teame, et selle taga on juturobot.
Ja see omakorda on tõstatanud küsimus, et mis mõte on postitustel kui need tulevad AI poolt kirjutatuna ning selleks, et LinkedIn algoritmile (ehk järgmisel AI-le) selgeks õpetada, et ma olen ikkagi piisavalt “oluline”, kelle mõtteid jagada potentsiaalse sihtgrupi seintele, millest rullitakse lihtsalt mööda nagu ma ise rullin enamikest postitustest, mille taga tajud roboti sõnastust.
See paus LinkedIn-is oli suurepärane võimalus taas mõtestada, et miks olla LinkedIn-s. Ja jõuda taas algse tõdemuseni (mis oli juba enne AI-ajastut), et ma ei ole siin selleks, et leida uusi kliente ja seetõttu teha strateegilist LI postitusplaani. See ei ole ja ei tohi kunagi olla eesmärk, see on vaid kaasuv nähtus. Pean tunnistama, et vahepeal see selles suunas läks, mul oli isegi abiks promt, mille alusel sellist strateegilist kuupäevade, teemade ja formaadi asja ajasin. Tulemus minu puhul “strateegilist müüki” tehes on alati sama: nii kui hakkan seda tegema ja toimetama lähtuvalt sellest, et leida kliente, siis kalender klientidest tühjeneb ehk mõju on ALATI vastupidine.
Nii kui aga jagan ja teen asju seetõttu, et ma lihtsalt kasutan kas podcasti, LinkedIn-i, artikleid meedias ja oma raamatu(i)d justkui päevikut oma mõtete lahtikirjutamiseks, siis see kuidagi kõnetab ka inimesi. Eesmärgita kõnetada, see kõnetab ja paistab välja ka kaledri täituvuses.
Olen seda korduvalt õppinud ja taas unustanud: nii kui kliendid kaovad, siis tähendab ma olen ise neid otsima hakanud ja see on vale tee minu puhul. Tehes lihtsalt oma asja ja jagades oma mõtteid, siis resoneerub see nendega, kellega resoneeruma peab ja nende klientidega koostöö on kõige inspireerivam.
AI on kasulik, aga ta on kasulik ka näitama, et kui olulised on tegelikult just inimesest endast tulenev ning see maailm, mida loome just inimliku ning eheda kontakti pinnalt. Sest vaid siis kõneleme sellega, kellega päriselt on oluline mõlemal poolel kõneleda.
PS. Olgu see pilt justkui lubaduseks tulevikus jagada südamest tulevat, ilma klantsiks lihvimata ja poseerimata.
