Kui raamatus „Juhtimise jalajälg“ küsisin, millise jälje jätab juht inimestesse, organisatsiooni ja muidugi ühiskonda, siis see raamat liigub veel ühe sammu varasemasse aega ja küsib: mis juhib juhti ennast ja mis tasub tuua nähtavale? Ja omakorda edasi, et milline eetiline mõju on kogu maailmale juhtimisel ja muidugi ka juhtide koolitajatel omakorda. Niiet loogiline jätk eelmisele raamatule.
Juhtimise mõju algab palju varem kui sellest hetkest, mil juht annab tagasisidet, avab koosoleku, kinnitab strateegia, sekkub konflikti või jagab ülesandeid. Palju, palju varem. Juhtimine on nähtav tagajärg millelegi, mis on enamasti nähtamatu.
See on küsimus, mis mind praegu kõige rohkem huvitab. Mitte ainult see, mida ja kuidas juht juhib või juhtima peaks – sellest on juba kirjutatud küllaga.
Mind huvitab järgmises raamatust just see nähtamatu, mis temas endas teeb juhi teod selliseks, nagu need on.
Ehk mis juhib juhti siis, kui ta ise arvab, et juhib olukorda või mis räägib tema kaudu siis, kui ta arvab, et räägib lihtsalt professionaalselt?
Mulle tundub järjest enam, et juhtimise päris muutus ei alga uuest tööriistast, mudelist ega tehnikast. Õigemini enamik tööriistu, mudeleid ja tehnikaid on efektiivsed nii vaid 70%. Aga mis on see ülejäänud nö nähtamatu?
Seni, kuni uus raamat alles valmib, on „Juhtimise jalajälg“ olemas ka e-raamatu ja audioraamatuna Elisa Raamatus. Uus raamat peaks olema käes sügisel ja seni olekski päris hea eellugu ära lugeda/kuulata 🙂
Peaaegu valmis käsikirjas on sügavaid kaevetöd juhi enda kui tiimide nähtamatute kihtide alla minekus juba omajagu, aga nagu ka eelmist raamatut kirjutades, olid lugejate päris soovid ja teemapüstitused abiks palju just sidususe loomisel lugeja ja minu mõttemaailma vahel.
Seega ootan põnevusega mõtteid kas siia kommentaari või sõnumina ka nüüd.
