Olen hiljuti jõudnud olulisele arusaamisele, mis on leevendanud palju pingeid minu suhetes ja töös: kõik elus on ajutine.
Alates suhetest kuni projektideni – igal algusel on paratamatult lõpp.
See arusaam võib esmapilgul tunduda sünge, kuid selles peitub vabastav jõud.
Suhte määratlemine ajutiseks võib alguses tunduda hirmutav, kuid minu partner ja mina leidsime, et see teadmine vabastas meid suurest survest.
Mõistmine, et kõik on mööduv, võimaldab meil paremini hinnata hetke väärtust ja elada elu täiel rinnal, muretsedes vähem tuleviku pärast.
Seda põhimõtet saab rakendada ka töökohal.
Organisatsioonides tekivad kannatused sageli seetõttu, et me eeldame, et olukorrad, projektid või isegi suhted on püsivad. See võib põhjustada pettumusi ja stressi, kui muutused paratamatult toimuvad.
Kui aga läheneme tööle teadmisega, et iga projekt ja suhe on oma olemuselt ajutine, saame paremini keskenduda olulisele ja jääda muutuste suhtes paindlikuks.
Soovitan teil kaaluda, kuidas elu ajutisuse mõistmine võiks muuta teie suhtumist ja käitumist.
Kuidas võiks see vähendada stressi teie elus ja töös? Kuidas saaksite elada oma päevi rikkalikumalt, teades, et kõik on lõppkokkuvõttes mööduv?
