Vast paljud on lugenud Gary Chapmani raamatut “Armastuse 5 keelt”. Raamat on kirjutatud lähisuhete kontekstis, et aidata partneritel mõista üksteise armastuse keelt ja sellest lähtuvalt siis ka oma keelekasutust jälgida, et suhet hoida ja (p)arendada. Või kui keeled on väga erinevad, siis tõdeda, et võõrkeeles suhtlemine ei võimalda ikkagi tõeliselt end väljendada ja parem on sarnases keeleruumis elada kuskil kellegi teisega. Silmas pole muidugi peetud suulise keele kasutamist, vaid armastuse 5 keelt: sõnade, kvaliteetaja, kingituste, teenimise või füüsilise puudutuse keel.
Mind pani mõni aeg tagasi mõtlema asjaolu, et miks me õpime armastuse keelt teise inimese suunas kasutama, aga ei õpi seda kõige olulisema inimese ehk iseenda osas kasutama? Mina näiteks ei olnud kunagi selle nurga alt mõelnud ja ootasin alati, et keegi teine mulle seda pakuks, sest see on minu suguvõsa muster, mille järgi minu uskumussüsteem alateadlikult kujunenud on. Kuid võimatu on tõeliselt armastada inimest, kes iseennast ei armasta, sest alati jäävad püsima etteheited ja rahulolematus, sest alati jäädakse otsima teises inimeses seda, mida iseenda sees ei osata leida.
Nii nagu suhete prioriteetide reas pead 1.kohal olema Sina ise, seejärel Sinu paarisuhe, kolmandal kohal laps(ed), sealt edasi kõik teised, siis iseenda armastuse keele tundmine ja selle iseendale näitamisest algabki ju kõik. Huvitav, et Chapman seda oma raamatus üldse ei maini.
Raamatu lõpus on ka üks lihtne test, mille abil saab oma armastuse keelt tuvastada, aga usun, et igaüks tunneb ise selle ära ja eks googeldades leiab selle kohta rohkesti infot ja teste.
Jõuluaeg võiks olla tore aeg, kus ka perekonnas rääkida oma armastuse keeltest ja seda ka üksteisele pakkuda, kuid eelkõige muidugi iseendale ja paluda kaaslastel jälgida, et kas Sina ise endaga iseenda armastuse keeles räägid.
Kingituste saamine ja tegemine on vaid üks viiest armastuse keelest ja kuna minu jaoks ei ole see näiteks üldse mitte esimeste seas, siis võtan kingitusi kui žeste selle inimese peale mõelda ehk läheb kokku tähelepanu ja märkamise keelega, mida mina kõige rohkem väärtustan. Khmkhm, ei tea miks ma koolitaja olen.
Minu keeled on sõnad ja füüsiline, aga kõige suuremad võõrkeeled on mu jaoks kingitused ja teenimise keel. Eks lähisuhted ole ka näidanud seda, et kui keelekasutus ehk armastuskäitumine on ikka väga erinev, siis nõuab see metsikut panustamist ja kui oled veel ise hapras seisus iseendaga kontakti osas, siis see pikaajalist õnneharmooniast pakatavat aegade lõpuni kestvat suhet ei ennusta, kuna sul lihtsalt ei jagu sisemist ressursi kellegi teise keelt selgeks õppida kui ei saa iseendastki aru.
Aga lühidalt 5 armastuse keelt. Ehk aitab ka sind mõelda, et mis on sinu keel ja paku seda iseendale, mitte ära oota seda teistelt. Hea on muidugi teistele (eriti partnerile) seda jagada, et ta teaks mis keeles sa räägid ja kui on valmis õppima sinu keelt, siis saate üksteist keeleõppel aidata (NB! etteheiteid tegemata, solvumata, süüdistamata – nii nagu seda ei tee ka keeleõpetaja keeletunnis).
Aga kui ise oskad endale oma armastuskäitumist pakkuda, siis suudad ka teistelt seda vastu võtta ja õppida teiste keele ära, sest sul on ressursi (sisemist armastust enda vastu).
1. Sõnad – verbaalsed komplimendid, märkamised, julgustused, “Ma armastan sind” ütlemine, komplimendid teiste ees, tugevuste hindamise selge väljendamine, tänamine panuse eest
2. Kvaliteetaeg – meeldivad tegevused, tegemistesse kaasamine, nende jagamine kasvõi verbaalselt, fotona, üksteisega päevasündmuste jagamine, mõnusad nädalalõpud spa-s, ekraani vaba aeg, kuulates üksteist ja end südame tasemel, arutlemine, üheskoos unistamine. Iseenda puhul siis selle kõige iseendale lubamine.
3. Kingitused – kasvõi pisikesed sümboolsed kingitused (lill aasalt) või mõni suurem, hea idee on pidada kingiidee päevikut või nädala lõpus alati midagi kinkida mõnusa nädala puhul
4. Teenimise kunst – aita kedagi või midagi oma partneri (iseenda) lemmikutest: vanemad, sugulased, koduloom, ürituste korraldus vms; tee mingi praktiline asi ära kodus, lase keskenduda oma ajale (nt sarja vaatamine) ja tee eest ära asjad, mis võiksid segada
5. Füüsiline puudutus – käsikäes kõndimine partnerite puhul, massaž, kaisutused, paitamine, hoolitsused, hellitused. Kusjuures seks ei ole siin ainuke asi, mida mõeldakse, see käib kõigi keelte juurde.
Mis on sinu armastuse keel ja paneb tundma, et su kaaslane armastab sind? Aga kuidas sa seda iseendale pakud?
- Kui sinu keel on sõnade keel, siis kas märkad ja teed endale sõnalisi komplimente kirjutades neid päevikusse päeva lõpus, et mille eest ennast täna tänad või tunnustad?
- Kui sinu keel on kvaliteetaeg, kas lubad endale kvaliteetaega, kus ei tunne süüd, et midagi on tegemata? – Kas teed iseendale kingitusi kui su armastuskäitumine on kingitused?
- Teenimiskeele rääkija, kas teenid end, et saaksid pärast olla eriti mõnusalt kui kõik on tehtud ja tunda rahulolu?
- Kas silitad end, teed iseendale massaaži või armastad oma füüsilist keha hellitada?
Chapman kirjutab oma raamatus tegevustest, et mida võiksid teha selleks, et oma raskes seisus oleva suhtega tegeleda, aga minu kogemus ütleb, et suhe on raske siis kui inimestel on iseendaga hakkama saamine raske, seega küsi esmalt, kas saad olla iseendale parem kaaslane. Täida oma sisemist soovi kogu hingest.
Küll siis hakkab ka ümbritsev muutuma, suudad teistele pakkuda neile vajalikku keelt olgu selleks siis partner, sõbrad, kolleegid või sugulased. Kõik algab alati iseendast ja kui pole aastakümneid iseendaga oma armastuse keeles rääkinud, siis võib kuluda aastaid, et see selgeks õppida. Aga nagu oli puu istutamiseks parim aeg 20 aastat tagasi, siis teine parim aeg on just täna.
