Töökohtades keskendume sageli faktidele, loogikale, ratsionaalsusele, tulemustele, kuid unustame ühe olulise aspekti inimese toimimisest – emotsioonid. Aga just emotsioonid on need, mis viivad meid vajaduste mõistmiseni ning panevad aluse pühendumisele ja vastutuse võtmisele.
Kui emotsioonide mõju ignoreeritakse, jäävad olulised probleemid tähelepanuta.
𝘔𝘪𝘬𝘴 𝘱𝘦𝘢𝘬𝘴 𝘫𝘶𝘩𝘵 𝘦𝘮𝘰𝘵𝘴𝘪𝘰𝘰𝘯𝘦 𝘵𝘦𝘢𝘥𝘭𝘪𝘬𝘶𝘭𝘵 𝘬ü𝘴𝘪𝘮𝘢?
Emotsioonid on võtmed, mis avavad ukse sügavamate vajaduste ja motivatsioonini. Kui me ei tea, mis töötajat päriselt mõjutab või puudutab, on keeruline tekitada tema sees pühendumist ja vastutust. Või isegi õigem oleks öelda – inimese sees ei teki pühendumist ja vastutust. Pühendumine ja vastutuse võtmine on sammud, mis järgnevad sellele, kui inimese emotsioone ja vajadusi on märgatud.
𝘒𝘶𝘪𝘥𝘢𝘴 𝘫𝘶𝘩𝘵 𝘴𝘢𝘢𝘣 𝘴𝘦𝘥𝘢 𝘵𝘦𝘩𝘢?
Küsida, sihipäraselt ja empaatiaga. Selle asemel, et küsida ainult: “Kuidas sul läheb?”, proovi sügavamaid küsimusi:
“Mis tunne sul selle olukorra suhtes on?”
“Mis on see emotsioon, mida tunned selle olukorraga seoses?”
“Mida sa päriselt tunned?”
“Mis tundega sa oma tööd teed?”
“Kuidas sa ennas täna tunned?”
Iga emotsioon viitab millelegi. Viha võib viidata piire ületavale olukorrale, kurbus kaotusele või pettumusele, rõõm täidetud vajadustele jne. Kui kuulata emotsioone, jõuad vajadusteni.
Ja kui emotsioonidega teadlikult tööle hakkame, on oht kukkuda kohe lahenduste pakkumisse. Enamasti me teeme seda seetõttu, et me ei talu ise enda neid emotsioone ja seetõttu üritame ka teiste puhul neid kiiresti maha saada läbi lahenduste pakkumise.
Emotsioonide aktsepteerimine ja lihtsalt kohalolu võib olla palju olulisem, kui kohe midagi “parandada”. Juba kuulamine ja mõistmine annab võimaluse ise lahendusi leida. Emotsioon on ju inimese sees ja ainult tema teab, et mis vajadust on vaja rahuldada.
Emotsioonide mõte on öelda, et kas vajadused on rahuldatud või mitte. Kui emotsioonid on väljendatud ja vajadused mõistetud, saab liikuda lahenduste juurde, näiteks:
“Mida sa arvad, mis järgmiseks sammuks võiks olla?”
“Kuidas ma saan sind selles toetada, et sa tunneksid end kindlamalt?”
Kui me juhina emotsioone ei märka ega teadvusta, on pühendumine ja vastutuse võtmine vaid pealiskaudsed. Töötajad võivad täita kohustusi, kuid südamega asja juures olemine jääb kaugeks unistuseks.
Emotsioonid ja ratsionaalsus on pöördvõrdelised – kui emotsioone on liiga palju, kaob “mõtlemisvõime”. Kui ratsionaalsust on liiga palju, kaob ühendus, pühendumine ja asi ei lähe meile korda. Ehk korporatiivkeeles – ei võeta vastutust.
