Ikka ja jälle tuleb juhtidega jutuks, et kas tõesti minevik (täpsemalt lapsepõlv) mõjutab juhtimist? Ehk jätaks minevikus kaevamine kõrvale? Olen väga nõus, et ühel hetkel pole see enam vajalik! AGA… … vahel on vaja läbi töötada mineviku teemad, et olevikus saaks lähtuda just hetkeolukorrast, mitte alateadvus ei lähtuks minevikus katmata vajadusest. Teadlikult võime otsustada asju, […]
Kas minevik mõjutab juhtimist? Read More »
Lääne meditsiin on suurepärane ja tuleb toime asjadega, millest põlvkond tagasi ei osatud unistadagi. Kuid üks asi, millega meditsiin ei tule hästi toime, on haigused, mis saavad endale kroonilise haiguse tiitli. Neid saab ennetada, kuid vanuse kasvades risk nende tekkeks suureneb. Arstid saavad toetada patsienti vaevuste leevendamisel ja kohanemisel, kuid kroonilised valud jäävad ja võivad
Kroonilised “haigused” organisatsioonides Read More »
Kui 2000ndate alguses tegeleti juhtimise arendamisel valdavalt management oskuste arendamisega (planeerimine, organiseerimine, eesmärgistamine, KPI-d, OKR-d, tasakaalus tulemuskaardid, LEAN jms ), siis mõnda aega on nüüd tegeletud leadershipi arendamisega (arenguvestlused, motiveerimine, inspireerimine, suhted, muudatuste juhtmine, visioon jmt). Väidetavalt leadership ei ole taganttõukaja, vaid eestvedaja. Management on LinkedIn-ski levinud piltide järgi taganttõukaja. Mõlemad panevad rõhu mingi vedamise
Mis on/tuleb peale 𝘭𝘦𝘢𝘥𝘦𝘳𝘴𝘩𝘪𝘱-i? Read More »
Töötades palju ka alustavate juhtidega, on lisaks muudele väljakutsetele inimesed tihti silmitsi ka sõbrannatamisest lahti laskmisega. Tihti kasvatakse ju juhiks oma tiimist ja inimene võib avastada end dilemma ees: kas hoida sõbrannalikke suhteid kolleegiga, kellega varem koos kohvipausidel maailma „paika pandi“ või järsku muutuda kidakeelseks ja valida oma sõnu hoolega. Juhtimine ja sõprus vajavad erinevaid
Sõber/sõbranna vs juht – kas saavad eksisteerida koos? Read More »
Jah, just nimelt juhtpõhimõte, mitte juhtimispõhimõte. Juhtpõhimõte ei ole sinu toode, teenus või ka ettevõtte visioon, strateegia või missioon. Need on lood ja konseptsioonid, mille elushoidmisesse tuleb panna energiat, kuna selles loos on pinge. Juhtpõhimõte on sinu alateadlik ja pingeta kavatsus oma käitumise ja tegutsemise taga. Juhtpõhimõte on sinu lause lõpp “Ma olen ühiskonna jaoks…
Milline on sinu juhtpõhimõte? Read More »
Töölt lahkumine ei toimu vaid siis kui meil on viimane päev ja saadame kirja oma gmaili või hotmaili aadressiga, mille kaudu saab edaspidi ühendust või kui sööd kolleegidega viimast korda kooki. Töölt lahkumine toimub sageli oluliselt varem. Kuid või isegi aastaid varem. Mis arvad kui palju inimesi on vaimselt või emotsionaalselt oma töölt ammu lahkunud,
Millal lahkume töölt? Read More »
Üks oluline takistus pühendumise ja vastutuse võtmise ees, mida organisatsioonides näen, on liigne „meie-tamine“. „Meie“ kõlab küll ühtekuuluvust loovana, aga sageli peidab selle taga midagi hoopis muud – isikliku vastutuse vältimine:“Meie ei jõudnud valmis.”“Meie peaksime seda tegema.”“Meil ei tulnud hästi välja.”“Meil on ühine eesmärk.” Kõigega olen väga nõus, aga… … MEIE saab tekkida MINAde tulemusena.
“Meie” on üks ilusaim viis hoiduda isikliku vastustuse võtmisest Read More »
Just selline küsimus kerkis eile üles koolitusgrupis ja võtsime siis täna kohe teema Reelikaga “Juhtimine juhtimiseta” podcasti 127.episoodis ette. Paljudele seostub haavatavus nõrkuse või isegi manipuleeriva kurtmisega, mida tehakse lootuses, et keegi tuleb appi või annab tähelepanu. See on üks põhjuseid, miks paljud juhid kardavad haavatavust – vältida end justkui ohvrina näitamist ja oma autoriteedi
Haavatavus juhtimises – kus jookseb piir? Read More »
Aeg-ajalt saan personalijuhtidelt sääraseid mõtteid, et koolitusruumis on inimesed avatud, koostööaltid, ehedad, siirad ja vahetud, isegi sügavalt hoolivad üksteise suhtes. Kuid kui koolitusruumist tavatöösse tagasi minnakse, koostöö kaob ning asendub omavahelise konkurentsiga, silostumise ning enda nurka põgenemisega. Võtsime Reelikaga oma podcastis “Juhtimine juhtimiseta” teema lahata (episood #126) ning muu jutu sees selgines üks oluline mõte:–
Juhtimisahastuseks nimetan olukorda, kus ebamäärasus, hirm ja ärevus tuleviku ees, ebaõnnestumised ning suutmatus saavutada sihte tekitavad justkui halvatuse. Sellises olukorras on tunne, et proovitud on juba kõike ja olukord on lootusetu, sest ükski lahendustest ei tööta. Tihti lisanduvad sellele ka pinged, hirmud ja ärevus isikliku eluga seoses. Kuna vastutust ei saa ka kuhugi väljapoole tõsta,
Oled kogenud juhtimisahastust? Read More »
