Juhtimine

Hetkel, kui lõpuks ometi puhkad, kipuvad kerkima küsimused:– Kas see töö on üldse minu jaoks?– Kas ma päriselt tahan sinna tagasi minna?– Kas ma töötan tõesti 11 kuud, et puhata 3 nädalat? Juhtub, et puhkuse lõpus on energiat küllaga, et tagasi minna.Juhtub, et peale tagasi minekut, on nädalaga juba uus väsimus peal.Juhtub, et need küsimused […]

Istud terrassil, päike paitab, ei mingit meili, ei mingit koosolekut. Lihtsalt oled. Ja tunned igavust. Just seal igavuses sünnivad uued ideed. Me ei loe e-kirju, vaid … puulehti. Me ei plaani projekte, vaid märkame pilvi. Ja äkki… tuleb üks mõte. Üks tunne. Üks uus vaade iseendale, probleemidele uus vaatenurk. Kui me oleksime rohkem igavuses… oleks

Nagu Eestis tavaks, siis jaanid ja jõulud on 2 kuupäeva mis ajaks peaks kõik olema lahendatud ja korras – ka strateegiad ja eesmärgid. Nii nagu ei lähe tööle u 70% muudatustest ei realiseeru eri uuringute järgi umbes samapalju strateegiatest. Ei, asi pole teadmistes, tegevuskavades ega KPI-des või OKR-des vms. Asi on selles, et midagi või

Enamik juhtimise arutelusid keerleb samade teemade ümber: motivatsioon, vastutus, tulemuslikkus, pühendumus, muutuste juhtimine, suhted, efektiivsus, strateegia – ehk teiste elu juhtimisel. Aeg näitab, et pelgalt neist rääkides kordub peagi kõik uuesti – samasisulised koolitused, erinevad koolitajad; samad mittepiisavad tulemused, uued strateegiad sihtide nimel. Aga äkki me ei küsi õigeid küsimusi ja ei saa sügavaid sisemaailma

Juhtimismaailmas ei piisa enam sellest, et õpetame tulevasi (tipp)juhte delegeerima, muutusi juhtima, tulemusi saavutama, arenguvestluseid pidama ning streteegilisi tööriistu kasutama konkurentide edestamiseks. Juhtide järgmine tase algab alateadvusest, mitte strateegiast ja juhtimistehnikatest. Juhi olulisim juhtimistööriist on tema enda persoon. Tuleviku tippjuht ei ole enam pelgalt tulemuste tooja, vaid:🎓 kultuuri kujundaja🎓 teadvuse ja isikliku sisemaailma meisterlikkuse kandja🎓

Me räägime töö- ja eraelu tasakaalust paljudes ettevõtetes, aga miks on tiimiõhtusöögid kell 18.30? Ehk miks toimub team-bonding siis, kui kellegi laps magama jääb või partner õhtust vähest ühist aega ootab? Mina olen mitme tiimiga teinud näiteks jõululõunaid või teistmoodi hommikusööke, et tiimitunde loomine, mis on samamoodi töö, toimuks ikka kokkulepitud tööajal. Tiimitunde loomine on

Suvi. Kõik peaks olema kerge, õhuline, puhkustest kantud…Aga sul on töölaud lookas. Sest pooled puhkavad – sa asendad, katad, reageerid, tood tulemusi mitme eest. Sest arvad, et nii peabki ja see on normaalne, alati on ju nii olnud. Kas tegelikult ka peab? 📌 Väga okei on see, et puhkuste ajal jäävad paljud tööd lihtsalt ootele.

Reedele kohaselt pisut homoorika nurga alt edutamist vaadates võib märgata, et edutamine on tihti lihtsalt rohke töötamise premeerimine veelgi suurema tööhulgaga. Kui me räägime edutamisest, siis võiks ju see tähendada rohkem tähendust, vabadust ja rõõmu. Pahatihti on aga edutamine rohkem mõju ja seetõttu rohkem vastutust, rohkem koosolekuid, rohkem väsitavat teemast-teemasse hüppamist, rohkem stressi, rohkem võimumängu

Sellist lauset olen viimasel ajal kuulnud 5 kliendi käest. Ma mõistan seda ja vahel olen ka sellega nõus, et ongi vara. Mõistan ka seda, et vaadata juhtimist täiesti uut moodi – mitte kui tehnikate kogumit, vaid kui inimese sisemaailmast algavat tagajärge – võib tunduda hirmus. Aga hoolimata sellest on inimene eelkõige OLEMUS, mitte EESMÄRGISTATUD TEGEVUS