Eneseareng

Kõlab nagu küpsus, eks? Nagu oskus olla suurem inimene, aga tegelikult … on see lause täis varjatud võitlust. “Targem” tähendab juba eos, et keegi on rumalam. Ehk selle lausega me ei lahenda olukorda — me sildistame, võrdleme, mõõdame. See üldiselt ei vii mujale kui ebamugavus. Üks võidab vaikuses, teine jääb kaotajaks. Ja suhted? Need jäävad […]

Ei, ma ei mõtle ainult lennupileti klassi. Mõtlen elus tervikuna. Kas sa lubad endale hetki, kus ei pea pidevalt tõestama, kus on ruumi hingata, peatuda ja päriselt olla ise? Ühe lähedasega vestlus tuletas mulle meelde, kui harva me lubame endale päriselt aega. Me saame isegi töölt vaid max 2-3 nädalat aastas puhkust ja samal ajal

Sellise lause ütles süsteemse juhtimise ekspert Jan Jacob Stam ühel oma koolitusel ja loomulikult minule kui juhtimiskoolitajale JA terapeudile on see kui naelapea pihta ning loob silla tulevikku suunatud juhtimise ja minevikus toimunud suuremate ja väiksemate traumade sügavamale lahendamisele keskendunud terapeudile. Kõik tahavad kasvada. Aga mis siis, kui kasvu takistab see, mida oled endaga kaasas

Mitte maailm meie ümber ei loo meie rahu, vaid see, kuidas me ennast hoiame ehk kuidas me iseenda sees rahu loome. Kui meie kontrollkese on väljaspool ehk kõigel sellel, mis toimub uudistes, sotsiaalmeedias, teiste inimeste eludes, siis ärevus ikka kasvab, mitte ei lange. Juhtimine – enese või teiste – algab seestpoolt. Kindlus ei tähenda, et

Me elame rütmis, kus käitumismustrid, uskumused ja süsteemid juhivad meid rohkem kui me arvata oskame. Tundub, et teeme otsuseid, mõtleme iseseisvalt, juhime oma elu … aga kui sügavale vaadata – kas see ikka on nii? Kas oled märganud, et mõnikord:🔹 vastad e-kirjadele, enne kui jõuad mõelda, kas see on üldse oluline?🔹 oled koosolekul, aga ei

Olen seda küsimust paljude käest küsinud ja vastused on erinevad, aga töö üldine käsitlus on viinud mind mõtteni, et peame ühiskonnas tervikuna ümber mõtestama, mida töö meie jaoks tähendab. Praegu kipuvad paljud inimesed (palgatöötajad rohkem kui eraettevõtjad) käsitlema tööd millegi eraldiseisvana – asjana, mida teeme raha teenimiseks, millest tuleb puhata, seda tuleb tasakaalustada töö-eraelu skaalal

Viimastel päevadel on mitmetega tekkinud diskussioon, et kas minevikku peaks üldse surkima? Muidugi ei peaks end sinna kinni mõtlema ja lõputult seal kaevama ja sealt vabandusi-põhjuseid-selgitusi elu mitte elamisele otsima, aga … … mõnikord hoiab miski meid siiski minevikus, sest see on täielikult selja taha jätmata. Faktid on üks asi, aga emotsioonid ja mõtted on