Eneseareng

Minu taasavastatud kirevaldkond: juhtimise ABC

Koolitajana nautisin aastaid alustavate juhtidega töötamist, kuniks ühel hetkel väsisin ära ja tahtsin rohkem keskenduda uue juhtimisfilosoofia juurutamisele kogenud juhtidega. Paar päeva tagasi tegin üle pika aja taas juhtimise ABC koolitust ja nautisin uuesti sellist koolitust ja sügavaid arutelusid grupiga. Paistab, et mul on ikkagi mõlemad sihtrühmad tõeline kirg. Ennast koolituspäeval vaadeldes tekkis küsimus, et […]

Minu taasavastatud kirevaldkond: juhtimise ABC Read More »

Inimeste pühendumine on madal?

Ühendus omavahel ja eesmärgiga kesine? Tihti on nende teemade parandamine personalijuhtide kui kultuurihoidjate töölaual. Suurtes organisatsioonides kipub teemaga tegelemine aga juhtimistasandeid edasi liikudes hajuma ning pühendumusuuringute ülevaatamistest saab “tabeli täitmine”. Järgmisel aastal on tulemus pisut ehk tõusnud (tihti seletamatutel põhjustel) ning alustame uute tegevuskavade loomisega. Personaliosakond on jällegi koormatud ja püsib lootus, et midagi muutub.

Inimeste pühendumine on madal? Read More »

Kui väärtustada vaid IQ-d ja mõtlemist, siis võib AI tõesti töö üle võtta

Oleme mõnisada aastat olnud usus, et mõtlemine teeb meist inimesed. Et mida ratsionaalsemad, analüütilisemad, faktipõhisemad me oleme, seda intelligentsemad me oleme. „Mõtlen, järelikult olen olemas,“ nagu õppisime ja uskunud oleme. Aga mis siis, kui see pole siiski kõik inimesest? AI mõtleb kiiremini, täpsemalt, sügavamalt ja isegi loovamalt kui meie. Kui meie kogu väärtus põhineb IQ-l,

Kui väärtustada vaid IQ-d ja mõtlemist, siis võib AI tõesti töö üle võtta Read More »

Petturi sündroomi saab “ravida” tihti vaid sügava tööga

Petturi sündroom on tunne, et oled oma saavutused justkui juhuslikult saanud. Et ühel hetkel saavad kõik aru, et sa tegelikult ei tea piisavalt. See pole lihtsalt enesekriitika, vaid sügav sisemine hirm, et ma pole tegelikult väärt seda, mis mul on. Seda kogev inimene kardab, et ühel hetkel teised avastavad, et ta pole nii kompetentne või

Petturi sündroomi saab “ravida” tihti vaid sügava tööga Read More »

💡 Vaimse tervise kriisi juur ei ole psühholoogiline

See on isikliku vaimsuse puudumine. Ka organisatsioonides. Ja ma ei räägi religioonist. See pole ka pelgalt vaimsuse puudumine, vaid suisa vaimsuse kartmine ja kartusest tulenev häbimärgistamine. Me räägime ärevusest, läbipõlemisest ja tähenduse kadumisest, pühenduse langusest. Aga me ei räägi sellest, et meie hing on jäänud kõrvalvaatajaks. Sõna hing on isegi midagi, mida me ei taha

💡 Vaimse tervise kriisi juur ei ole psühholoogiline Read More »

AUSUS – levinud väärtuste sõna organisatsioonides, aga miks see alati ei rakendu?

Väärtused ei ole muidugi pelgalt kruvitud sõnad seinal. Iga väärtuse taga on uskumused – sügavad viisid, kuidas ma maailma näen ja tõlgendan. Uskumused ehk baasprogrammid kujunevad suures osas välja vanuses 0-3, enamik 6.eluaastaks vaadeldes kodust elu ja end ümbritsevat. 👉 Üks sagedamini välja toodud organisatsiooni väärtuseid on AUSUS.Sõna seinale panemisest ei piisa selle levitamisel, sest

AUSUS – levinud väärtuste sõna organisatsioonides, aga miks see alati ei rakendu? Read More »

“Raha = surmaoht!”

Sellise sügavuseni jõudsime ühe kliendiga, kellel on suurepärased äriideed, konkreetne tegevusplaan, väga eriline ning suure potentsiaaliga teenus koos rohkete lisamüügivõimalustega – elluviimisel tõeline äriedu. Ehk minu vastas istus tõeline ettevõtja oma ideede, plaanide ja ambitsioonidega. Kuid jutust selgus, et pea alati kui klient midagi suurt ette hakkas võtma, ta hangus, tulid takistused, segajad, enda või

“Raha = surmaoht!” Read More »

Miks raha ei voola su ettevõttesse kuigi oled kõike katsetanud?

Miks raha ei voola su ettevõttesse kuigi oled kõike katsetanud? 💰 Probleemid raha ja kasumlikkusega ei ole ainult Excel, vaid sügavate teemade sümptomid Potentsiaali mittevoolamine, mida näeme probleemides raha, käibe ja kasumlikkuse kaudu, on vihje, et organisatsioonis on mingid takistused potentsiaali voolamiseks. Nii nagu iga indiviid, on ka iga organisatsioon loodud mingi põhjusega – lihtsustatult

Miks raha ei voola su ettevõttesse kuigi oled kõike katsetanud? Read More »

Grupiprotsess algab uuesti kui keegi tiimist läbib suure isikliku muutuse

Me arvame sageli, et grupiprotsessid algavad siis, kui keegi uus liitub või keegi lahkub. Tegelikult algavad need uuesti ka siis, kui mõni tiimiliige ise muutub – näiteks läbi isikliku kriisi, sügavama enesearengu kasvu või elusündmuse, mis muudab tema olemust. Erinevalt aastakümneid tagasi õpetatust, ei ole isiksus ja iseloom siiski püsivad nähtused. See tähendab, et meeskond

Grupiprotsess algab uuesti kui keegi tiimist läbib suure isikliku muutuse Read More »

Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus?

Olen töös inimestega tegelenud mitmetel aatelistel põhjusel. Kuid ühel hetkel taipasin, et kuskil sügaval on veel üks põhjus: vajadus olla märgatud, saada tähelepanu. Kui see kohale jõudis, käis piinlikkustunde sähvatus. See pani endalt küsima, et kui palju on minu aitamise elukutses vajadust aidata iseennast? Kusjuures aitamise elukutseks pean ka juhi elukutset. On ju ta ülesannegi

Kas tähelepanuvajadus on oht või võimalus? Read More »