Eneseareng

Prokrastineerimine – kas tõesti halb või on selles ka head?

Sellise teema võtsime ette “Juhtimine juhtimiseta” podcasti tänases ehk 161.osas Reelika Jeferjeviga ja jõudsime loomulikult tõdemuseni, et edasilükkamises on ka head. Näiteks saab loovus küpseda või saame endale võtta aega lihtsalt puhata ja olla, sest keha tõrgub vastu. Aga leidsime ka prokrastineerimise nurki, mis on seotud näiteks identiteedi uuenemise faasiga. Olen märganud, et inimesed kipuvad

Prokrastineerimine – kas tõesti halb või on selles ka head? Read More »

Loovus on juhi tööriist?

Läbides üht toitumisprogrammi, on teekonna osa ka paus lisatud suhkrutest. Mis tähendab, et enamikes toidukohtades söömine esitab väljakutseid ja tuleb olla oma soovidega täpne. Paar nädalat tagasi sattusin sööma restorani Tallinnas ning palusin neil menüüst leida lisatud suhkruta toiduaineid ja sellest mulle toit teha. Teenindaja kutsus köögist koka, kes oli ülimalt vaimustunud, kaasatud ja elevil

Loovus on juhi tööriist? Read More »

Sina ise võtad AI-lt töö ära, mitte tema ei võta Sinu tööd!

Viimasel ajal on kuulda hirmu, et AI võtab inimeste töö ära. Kuigi eks inimkonna hävingut on iga tehnoloogilise pöörde puhul ennustatud ja ennustatakse ka tulevikus. Uus on võõras ja seega hirmutav. Sattusin kuulama brasiilia filosoofi Lúcia Helena Galvão esinemist, kus ta tabavalt tõi välja, et pigem on oht, et inimene võtab ise AI töö ära,

Sina ise võtad AI-lt töö ära, mitte tema ei võta Sinu tööd! Read More »

Vastutus või põgenev vastutus?

Oled kunagi mõelnud, et päästmine, kiirustamine ja ületöötamine ei ole pühendumus, vaid tegelikult hoopis vastutusest kõrvale hiilimine? Nimelt olen märganud üht mustrit: mida rohkem inimene toimetab, seda vähem ta tegelikult vastutust võtab. Sel juhul on tähelepanu teiste inimeste päästmisel, suunamisel, kontrollimisel ehk lühidalt: elu kontrollimisel, et kõik oleks korras ja minu moodi tehtud. Terve päev

Vastutus või põgenev vastutus? Read More »

Minu taasavastatud kirevaldkond: juhtimise ABC

Koolitajana nautisin aastaid alustavate juhtidega töötamist, kuniks ühel hetkel väsisin ära ja tahtsin rohkem keskenduda uue juhtimisfilosoofia juurutamisele kogenud juhtidega. Paar päeva tagasi tegin üle pika aja taas juhtimise ABC koolitust ja nautisin uuesti sellist koolitust ja sügavaid arutelusid grupiga. Paistab, et mul on ikkagi mõlemad sihtrühmad tõeline kirg. Ennast koolituspäeval vaadeldes tekkis küsimus, et

Minu taasavastatud kirevaldkond: juhtimise ABC Read More »

Inimeste pühendumine on madal?

Ühendus omavahel ja eesmärgiga kesine? Tihti on nende teemade parandamine personalijuhtide kui kultuurihoidjate töölaual. Suurtes organisatsioonides kipub teemaga tegelemine aga juhtimistasandeid edasi liikudes hajuma ning pühendumusuuringute ülevaatamistest saab “tabeli täitmine”. Järgmisel aastal on tulemus pisut ehk tõusnud (tihti seletamatutel põhjustel) ning alustame uute tegevuskavade loomisega. Personaliosakond on jällegi koormatud ja püsib lootus, et midagi muutub.

Inimeste pühendumine on madal? Read More »

Kui väärtustada vaid IQ-d ja mõtlemist, siis võib AI tõesti töö üle võtta

Oleme mõnisada aastat olnud usus, et mõtlemine teeb meist inimesed. Et mida ratsionaalsemad, analüütilisemad, faktipõhisemad me oleme, seda intelligentsemad me oleme. „Mõtlen, järelikult olen olemas,“ nagu õppisime ja uskunud oleme. Aga mis siis, kui see pole siiski kõik inimesest? AI mõtleb kiiremini, täpsemalt, sügavamalt ja isegi loovamalt kui meie. Kui meie kogu väärtus põhineb IQ-l,

Kui väärtustada vaid IQ-d ja mõtlemist, siis võib AI tõesti töö üle võtta Read More »

Petturi sündroomi saab “ravida” tihti vaid sügava tööga

Petturi sündroom on tunne, et oled oma saavutused justkui juhuslikult saanud. Et ühel hetkel saavad kõik aru, et sa tegelikult ei tea piisavalt. See pole lihtsalt enesekriitika, vaid sügav sisemine hirm, et ma pole tegelikult väärt seda, mis mul on. Seda kogev inimene kardab, et ühel hetkel teised avastavad, et ta pole nii kompetentne või

Petturi sündroomi saab “ravida” tihti vaid sügava tööga Read More »

💡 Vaimse tervise kriisi juur ei ole psühholoogiline

See on isikliku vaimsuse puudumine. Ka organisatsioonides. Ja ma ei räägi religioonist. See pole ka pelgalt vaimsuse puudumine, vaid suisa vaimsuse kartmine ja kartusest tulenev häbimärgistamine. Me räägime ärevusest, läbipõlemisest ja tähenduse kadumisest, pühenduse langusest. Aga me ei räägi sellest, et meie hing on jäänud kõrvalvaatajaks. Sõna hing on isegi midagi, mida me ei taha

💡 Vaimse tervise kriisi juur ei ole psühholoogiline Read More »

AUSUS – levinud väärtuste sõna organisatsioonides, aga miks see alati ei rakendu?

Väärtused ei ole muidugi pelgalt kruvitud sõnad seinal. Iga väärtuse taga on uskumused – sügavad viisid, kuidas ma maailma näen ja tõlgendan. Uskumused ehk baasprogrammid kujunevad suures osas välja vanuses 0-3, enamik 6.eluaastaks vaadeldes kodust elu ja end ümbritsevat. 👉 Üks sagedamini välja toodud organisatsiooni väärtuseid on AUSUS.Sõna seinale panemisest ei piisa selle levitamisel, sest

AUSUS – levinud väärtuste sõna organisatsioonides, aga miks see alati ei rakendu? Read More »