Detsembrikuises Directoris kirjutasin pikemalt muudatustega seotud identiteedileinast, sest näen ja usun, et iga muudatus on leinaprotsess.
Muudatus on üldjuhul seotud identiteedi muutusega ning identiteet on meie sügavaim kiht ning selle ohtu sattumine toob esile rohkelt sügavaid tundeid ning käivitub ellujäämismehhanism. Me leiname eelmist olukorda ükskõik kui tähtis või vähetähtis see ka pole.
Mõnikord võime leinata kontoris olnud eelmist suurepärast kohvimasinat, mõnikord oma vajalikkust peale ootamatut koondamist või lahti laskmist.
Ükskõik kui sügav või pindmine on teiste hinnangul muutus, siis meie emotsionaalset reaktsioonid käivad alati sarnast teedpidi kui lähedase kaotuse puhul. Me ise oleme endale ju kõige lähedasem inimene ja iseenda identiteedi kaotus on samasugune leinaprotsess oma valude ja sügavate emotsioonidega. Küsimus on emotsioonide aktsepteerimises või allasurumises – täpsem olles “nende töötlemise edasilükkamises”.
See kui sügavalt mingi muutus meie elus meid mõjutab, on alati väga personaalne ja sõltub meie alateadvusesse salvestunud sarnastest olukordadest, mida me endale ei oska teadvustada.
Nii enda kui teiste puhul muudatuse emotsionaalse teekonna mõistmine suurendab empaatiat, vähendab stressi ning viib lähemale meid meie tõeliste sihtide täitmisele.
Loe lähemalt Director veebis või 2021. aasta detsembrinumbris.
