Avatud uste poliitikas on juhi kohustus sellest uksest välja astuda.
Olles pikka aega töötanud juhina, on alati olnud teatud distantsi tunne omaenda ülemuse suhtes. Selle juured viivad väga sügavale suhetesse elu autoriteetidega – ema ja isaga. Samuti on sarnane distantsitunne olemas inimestel, kelle vanemad on olnud väga domineerivad, ja perekondades, kus kehtib tugev reegel, et austatakse neid, kes on “tähtsamad, vanemad jne”, ja inimese iseseisvust (näiteks noorukieas) on tugevalt kontrollitud või alla surutud. Me kõik kanname seda pagasit tööle, kuigi me ei mõtle sellele.
Üks suurepärane näide selle kohta on “avatud uste poliitika”. See peaks tähendama, et kõigil on juurdepääs juhile, et arutada ideid, muresid või lihtsalt suhelda. Kuid kas me tõesti mõistame, mida see tähendab ja kas kõik seda kasutavad?
Liiga sageli mõistetakse avatud uste poliitikat ühepoolse võimalusena – juht hoiab oma uksed lahti, oodates, et töötajad tulevad sisse ja jagavad oma mõtteid. Kuid tegelikkus võib olla palju keerulisem.
Juhi ülesanne ei ole mitte ainult avada uksi, vaid ka sealt välja astuda. Tõeline avatus tähendab, et juht ei eelda, et kõik inimesed tulevad tema juurde, vaid teeb aktiivselt jõupingutusi, et suhelda oma meeskonnaga ja jõuda nende juurde, mis tähendab, et ta astub välja oma avatud uksest. Olgu see siis kontoriuks või kujuteldav piir juhi töölaua ümber avatud kontoris.
Miks on see nii oluline? Sest sageli on neil, kes julgevad astuda juhiametisse, madalam hierarhiatunnetus ja nende jaoks ei pruugi teiste ametinimetused suurt tähtsust omada. Kuid meie hulgas on ka neid, kellel on kõrgem hierarhia tunnetus, ja nad võivad tunda end ebamugavalt ja isegi kui nad julgevad avatud uksest sisse astuda, on nad sisemiselt arglikud ja püüavad kiiresti “ära minna”. Seega, kui juht tahab tõesti tagada, et kõik meeskonnaliikmed tunneksid end võrdselt kuuldavana, hinnatud ja märgatud, et pühenduda ühistele eesmärkidele, on tema kohus astuda välja oma avatud uksest.
Juht peaks ka meeles pidama, et avatud uste poliitika ei tähenda ainult seda, et ta peab olema kättesaadav, vaid ka seda, et ta peaks olema aktiivne kuulaja ja osaleja. Samuti peaksid nad olema emotsionaalselt kättesaadavad. Kuulates oma meeskonda ning võttes nende ideid ja muresid tõsiselt, loob juht usaldust ja soodustab avatud suhtluskeskkonda.
Avatud uste poliitika on midagi enamat kui lihtsalt uste avamine – see on kommunikatsioonivahend, mis nõuab juhilt aktiivset füüsilist, vaimset ja emotsionaalset osalust ja kohalolekut. Juht, kes astub välja oma avatud uksest ja teeb jõupingutusi võrdse ja avatud suhtluskeskkonna loomiseks, on juht, kes tõeliselt teenib oma meeskonna austuse ja usalduse, loob sideme juhi ja töötaja vahel ning töötaja ja organisatsiooni ning selle eesmärkide vahel.
