See, kes ei ihalda võimu, sobib seda kandma

Säärase mõtte sõnastas Platon juba u 2500 aastat tagasi ja mulle tundub, et paljudes kontekstides on aeg selle juurde tagasi pöörduda. Kõik võimukandjad ei kanna teps mitte võimu välja. See on liiga raske koorem kui ego ei ole veel piisavalt küps.

Platon rääkis nö filosoofilisest kuningast, kellel on armastus tarkuse ja tõe otsimise järele. Filosoofiliste kuningate tarkus tuleb filosoofilisest mõtlemisest ja maailma nägemise viisist – ehk armastusest tarkuse järele, mida sina “filosoofia” tähendab. Sellised arusaamad on sügavamad kui see, mida pindmise info ja kiirete lahenduste ihalemise ajastul otsime.

Juhtimine ei ole “filosoofistel kuningatel” võetud vabatahtlikut, rääkimata omast soovist või kandideerimisest, vaid kui kohustusest ühiskonna ees leiavad nad end ühel hetkel säärasest rollist. Nad on sisemiselt juhitud kirest teenida üldist ja kõikehõlmavat hüve, tarkust, õiglust, vaimutarkust.

Platon ütles hästi, et juht ei tohiks keskenduda üksnes efektiivsusele või praktilistele lahendustele, vaid peaksid pürgima ühiskonna tervikliku (holistilise) hüve ja harmoonia poole. Holistilise juhtimiskoolitajana saan sellele vaid käe ja südamega alla kirjutada.

Ehk on aeg tagasi pöörduda aastatuhandeid tagasi sõnastatu juurde ja vaadata väga palju värskema pilguga peale juhtimise maailmale? Ehk on sealt tõesti midagi kaasa võtta meie tänasesse päeva?

Kuid on loogiline, et siis tekib ju küsimus, et mis meist saab? Kas oleme endiselt konkurentsivõimelised? Mis saab sellest, mida oleme nii püüdlikult üles ehitatud ja mille nimel iga päev konkureerime ja võistleme? Kas siis üldse enam kasumit teenime? Kas teenime tulu? Mida tähendab siis üldse töö? Kas ma üldse siis tahan enam tööd teha ja raha teenida? Aga kui ma ei taha, mis siis saab?

Ma väidan, et teenime tulu (misiganes moel seda mõõta), sest sel juhul tuleb kasu su juurde ise kui oled kasu andnud maailmale isiklikest ambitsioonidest väljapoole või kõrgemale vaadates. Rahas ei peitu ju kasu niikuinii. Raha on vahend millegi saavutamiseks. Võib-olla vahel ongi vaja raha etapp vahele jätta ja kohe liikuda selle suunas? Ma ei väida, et raha pole vaja. Küsimus ei ole üks VÕI teine küsimuse, vaid üks JA teine.

Kes tahab pikemalt kaasa mõelda, siis võtsime “Juhtimine juhtimiseta” 123.podcastiepisoodis teema veel sügavamalt ette kui siia postitusse mahub.

He who does not desire power is fit to hold it-Plato