Juhtimine

Iga läbipõlemine pole läbipõlemine. Tegu võib olla igavleva kustumisega.

Igaüks meist tegutseb teatud laiemas kontekstis, mis hõlmab mitte ainult isiklikke ja professionaalseid eesmärke, vaid ka sügavamat eesmärki ja ühendust millegi suuremaga. Vähemalt mina nii usun maailma toimivat. Kuigi see võib tunduda abstraktne, on siiski oluline mõista, et ühendus oma sisemise eesmärgiga ja taju, et meie tegevusel on laiem tähendus, on väga motiveeriv. See ei […]

Iga läbipõlemine pole läbipõlemine. Tegu võib olla igavleva kustumisega. Read More »

Teisi ei saa juhtida enne kui suudad juhtida end.

Näen väga tihti oma koolitustel, et inimesed tulevad õppima viise ja tehnikaid kuidas teisi paremini juhtida. Kuidas saada nad paremate tulemuste nimel pühendunumalt tööle, kuidas tõsta sooritust meeskonnas, kuidas juhtida ära üht või teist projekti või protsessi eesmärgi suunas. Muidugi on see kõik õige ja neist teemadest ka koolitustel räägime. Ja peabki arutlema neil teemadel.

Teisi ei saa juhtida enne kui suudad juhtida end. Read More »

Värbamine väärtuste või uskumuste järgi?

Oskuste värbamise asemel väärtuste värbamine ei ole paljude jaoks enam uus. Aga kas oled mõelnud, et mis on väärtuste all ehk millele väärtused omakorda tuginevad. Need on uskumused ehk kõik see, mida me elus tõeseks arvame pidavat. Valdav osa meie uskumustest kujuneb välja esimeste eluaastate jooksul jälgides teisi inimesi. Lihtsustatult on uskumused lihtne lause: “Ma

Värbamine väärtuste või uskumuste järgi? Read More »

8h uni, 8h töö, 8h isiklik-valem, mis tekitab masendust?

Mäletan, kuidas umbes 5 aastat tagasi hakkasin “endale aega võtma.” Ja esimeseks panin kirja, et kuhu aeg läheb – 8 tundi magan, 8 tundi olen tööl, 2-3 tundi logistika tööle ja argitoimetused sinna juurde. Järgi jäi 2-3 tundi tööpäevas “enda aega”. Praktikas oli seda ehk vaid 1 tund, kui sedagi. Oli päris masendav arvutus. Sellise

8h uni, 8h töö, 8h isiklik-valem, mis tekitab masendust? Read More »

Mida teha kui kolleeg hakkab nutma?

Ikka ja jälle näen olukordi, kus minnakse nutvat inimest lohutama, patsutama jms trikke tegema või siis täiesti hangutakse paanikas ja otsitakse võimalust vestlus kärmelt lõpetada. Seda ärapõgenemist võtavad ette nii nutja kui mittenutja. Emotsioonid on justkui energialaengud me kehas. Energia kohta teame koolifüüsikast, et kui pinge jääb maandamata, tekib lühis. Kusjuures tööalaselt nimetatakse seda lühist

Mida teha kui kolleeg hakkab nutma? Read More »

Kaine juht – kas siiski nii tavapärane?

Mida tähendab 𝐤𝐚𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐣𝐮𝐡𝐭 – tavaliselt eeldatakse selle all tähelepanuga oma teekonnal olevat juhti, kes oskab aduda end ümbritsevat keskkonda, kohanduda, olla tähelepanelik hetkes siin ja praegu ning ei ole mõjutatud meelemürkidest. Vaadates organisatsioonide maailma, siis väga tihti me oleme aga mõjutatud meelemürkidest (teiste inimeste lood, emotsioonid, vajadused, arusaamatud ja omaksvõtmata teiste inimeste eesmärgid jms)

Kaine juht – kas siiski nii tavapärane? Read More »

Kes on Sinu meeskond?

Kui mõtled juhi rollis sellele, et kes on sinu meeskond, siis esimesena tuleb pähe alluvate meeskond ja sina kui nende juht või tuleb pähe sinu juhi otsealluvad ja sina sealhulgas? Kui juht samastab end alloleva spetsialistide meeskonnaga, on väga keeruline välja saada spetsialisti mõttelaadist. Kui juht samastab end juhtide meeskonnaga (isegi siis kui ajaliselt ollakse

Kes on Sinu meeskond? Read More »

Võltsturvalisus

Võltsturvalisus – tunne, mida organisatsioonides tihti ehitatakse ja siis tegeletakse tagajärgedega, kus inimesed on üllatunud, et elus puudub täielik turvalisus. Üks kõige parem näide võltsturvatunde loomisest on tähtajatud töölepingud, mille lõppemisel on inimesed üllatunud ja kaotavad vahel pea. Kuid selge on see, et ükski inimene ei tööta üheski organisatsioonis lõputult – iga asi, mis on

Võltsturvalisus Read More »

“Tööd tuleb teha südamega, aga mitte võtta südamesse”

Sellise lause ütles mulle kunagi üks minu juhtidest ja peale selle lause järgi käitumist hakkas elu oluliselt mõnusamalt minu jaoks kulgema. Tasapisi hakkasid prioriteedid rohkem emotsionaalsel ja mentaalsel tasemel paika loksuma. Kuid näen pea iga päev, et seda lauset on paljudel vaja endale öelda. Kaasaminek korporatiivdraamadega, töö ja tööalase rolli esikohale seadmine elus mõjutab liigselt

“Tööd tuleb teha südamega, aga mitte võtta südamesse” Read More »