Hiljuti tekkis koolitusel, kus osales grupp uusi juhte, teema: kus on hea huumori piir, kui see tuleb juhilt? Eriti keeruline on see, kui juht on oma meeskonnast välja kasvanud ja huumor on olnud pigem tumeda huumori, sarkasmi ja iroonia suunal.
Nagu alati, võib huumor olla vabastav ja rõõmustav, kuid see võib olla ka alandav, patroneeriv või isegi solvav. Selle piiri tajumine võib olla üsna keeruline. Meie grupiarutelu käigus jõudsime järeldusele, et naljade puhul peaks juht olema ettevaatlikum, sest kui nali sisaldab hinnangut kellegi või rühma suhtes (näiteks soolise jaotuse kohta), peegeldab see alateadlikult juhi sisemisi mõtteid või tundeid selle isiku või rühma suhtes.
Juhina nalja tehes on oluline silmas pidada mõningaid aspekte, et tagada heaolu ja professionaalsus:
🔹 Tunne oma inimesi: Mõista meeskonnaliikmete huumorieelistusi ja -piiranguid, et kedagi mitte solvata. Ja olge teadlik, et liider on alati (vähemalt alateadlikult) näinud natuke teistmoodi.
🔹 Ole lugupidav: Vältige nalju, mis võivad kedagi alandada, solvata või häbistada, isegi kui keegi tundub, et ei tunne inimesi, kelle üle te nalja teete. Tegelikult ei saa kunagi teada.
🔹 Kuula tagasisidet: Olge avatud meeskonnaliikmete tagasisidele oma huumoristiili kohta ja küsige seda avalikult oma meeskonnalt. Muide, inimesed ei pruugi öelda, lugege ka kehakeelt ja avage ennast, et nad näeksid, et haavatavus on teiega täielikult aktsepteeritud.
Heatujuline huumor on suurepärane viis positiivse õhkkonna loomiseks, kuid on oluline mõista, et iga nalja taga on INTENTSIOON. Kui märkate, et inimesed tunnevad end ebamugavalt või haiget, mõelge sügavalt, mis oli teie kavatsus. Ja kui olete pahatahtliku nalja “ohver”, ärge kartke öelda, et see teile haiget tegi.
🌟 Kus on sinu arvates huumori piir? Jagage oma mõtteid!
PS. Minu eestikeelsete jälgijate jaoks, meie uues podcasti episoodis, “Juhtimine juhtimiseta” number 100, süveneme sellesse teemasse ja jagame oma kogemusi Reelika Jeferjeviga
PPS. See pilt on tehtud mitu aastat tagasi, kui ootasin oma meeskonnaga Viru hotelli ees ja üks mees astus ligi ning pakkus, et mängib oma kannelit (traditsiooniline eesti keelpill). Olukordade üle naerda on alati parim variant.
