Tasakaalustamatus on normaalne osa juhi elust. See on ĂŒks Ă”ppetund, mida ma oma koolituste kĂ€igus pidevalt arutan. Te ei leia juhina kunagi rahu ega koge rahulolu kĂ”igi vastaspoolte suhtes.
Juhtimine tĂ€hendab tasakaalu sĂ€ilitamist kolmnurgas, mille iga nurk – omanik, klient ja töötaja – mĂ€ngib ainulaadset rolli. TĂ€iuslikus maailmas on see vĂ”rdkĂŒlgne kolmnurk (iga nurk 60 kraadi). Nagu me oma matemaatikatundidest mĂ€letame, on kolmnurga nurkade summa alati 180 kraadi.
Paratamatult toob ĂŒhe nurga tĂ”stmine kaasa tasakaalu muutumise. Matemaatiliselt öeldes, kui ĂŒks nurk suureneb, vĂ€heneb teiste nurkade suurus. See on lihtsalt vĂ€ltimatu ja selle eitamine muutub vaid pidevaks stressi allikaks.
Avaldused nagu “Töötajad on meie suurim vara!” vĂ”i “Klient on kĂ”ige tĂ€htsam!” on sama absurdsed kui ĂŒtlemine “Meie aktsionĂ€ride huvid ja minu palk on tĂ€htsam kui sina, kallis klient!”.
Ăkski neist ei saa olla kĂ”ige tĂ€htsam, sest see tekitab pingeid kahes teises tipus, mis lĂ”ppkokkuvĂ”ttes hĂ€irib kogu sĂŒsteemi. Need vĂ€ited vĂ”ivad olla toredad turundustrikkid, kuid tegelikus elus kannatavad organisatsioonid sellist lĂ€henemist harva kaua. Meil on organisatsioonides alati rahapuudus ja ajapuudus ning kĂ”ik 3 eespool nimetatud valdkonda konkureerivad omavahel nende ressursside pĂ€rast. See ongi organisatsioonide elu kurb (vĂ”i pĂ”nev) osa.
Juhid peaksid mĂ”istma, et dĂŒnaamiline tasakaal on vĂ€ltimatu ja tĂ€ielikku rahulolu ei saa kunagi tagada kolmnurga igas nurgas. Nagu ĂŒks minu koolitusel osaleja jĂ€reldas: “EesmĂ€rk on pigem saavutada KĂIGE HEA rahulolu ja leppida reaalsusega, et keegi on alati veidi rahulolematu, tundes, et tema vajadused ei ole rahuldatud.”
Foto: Matheus Bertelli Pexelsist