📐Eemaldamise tasakaalustamatus juhtimises on üks põhireeglitest.

Tasakaalustamatus on normaalne osa juhi elust. See on üks õppetund, mida ma oma koolituste käigus pidevalt arutan. Te ei leia juhina kunagi rahu ega koge rahulolu kõigi vastaspoolte suhtes.

Juhtimine tähendab tasakaalu säilitamist kolmnurgas, mille iga nurk – omanik, klient ja töötaja – mängib ainulaadset rolli. Täiuslikus maailmas on see võrdkülgne kolmnurk (iga nurk 60 kraadi). Nagu me oma matemaatikatundidest mäletame, on kolmnurga nurkade summa alati 180 kraadi.

Paratamatult toob ühe nurga tõstmine kaasa tasakaalu muutumise. Matemaatiliselt öeldes, kui üks nurk suureneb, väheneb teiste nurkade suurus. See on lihtsalt vältimatu ja selle eitamine muutub vaid pidevaks stressi allikaks.

Avaldused nagu “Töötajad on meie suurim vara!” või “Klient on kõige tähtsam!” on sama absurdsed kui ütlemine “Meie aktsionäride huvid ja minu palk on tähtsam kui sina, kallis klient!”.

Ükski neist ei saa olla kõige tähtsam, sest see tekitab pingeid kahes teises tipus, mis lõppkokkuvõttes häirib kogu süsteemi. Need väited võivad olla toredad turundustrikkid, kuid tegelikus elus kannatavad organisatsioonid sellist lähenemist harva kaua. Meil on organisatsioonides alati rahapuudus ja ajapuudus ning kõik 3 eespool nimetatud valdkonda konkureerivad omavahel nende ressursside pärast. See ongi organisatsioonide elu kurb (või põnev) osa.

Juhid peaksid mõistma, et dünaamiline tasakaal on vältimatu ja täielikku rahulolu ei saa kunagi tagada kolmnurga igas nurgas. Nagu üks minu koolitusel osaleja järeldas: “Eesmärk on pigem saavutada KÕIGE HEA rahulolu ja leppida reaalsusega, et keegi on alati veidi rahulolematu, tundes, et tema vajadused ei ole rahuldatud.”

Foto: Matheus Bertelli Pexelsist