Need toimuvad hoopis lapse ja vanema tasandil. Mitte teadlikult, vaid alateadlikult ehk siit ei tasu üldse otsida etteheidet. See on teadvustamatu käitumine, mille nähtavaks tulemine tekitab juhtidelt tihti tõsiseid ja mõtlikke nägusid, aga hiljem ka kergendust pakkuvat naeru.
Nimelt võib juht hakata kandma “hea isa” või “hoolitseva ema” rolli. Mõnikord on juhi sõnavaras väljendid “nagu lasteaed!” vms töötajate lapse tasandile asetamist näitavad sõnad, mis viitavad, et asi pole päris õige.
Samuti võib meeskonnaliige otsida juhilt õiglust, armastust või tunnustust, mida ta kunagi ei saanud oma vanematelt. See on väga alateadlik ja esmapilgul on enamasti kaitsev vastus, et “minul seda küll ei ole”. Sõnakasutuses ja kehakeeles paistab see aga kiiresti välja. Eriti tihti juhtub seda pühendumise, vastutuse võtmise ja delegeerimise probleemidega juhtide meeskondade puhul.
Ja see kirjeldatu juhtub märkamatult. Mõnikord muutub ka juht ise lapseks. Üks “süütu” küsimus nt juhi enda juhi poolt võib vallandada sügavama hülgamise hirmu ehk lihtsustatult terapeudikeeles: hingehaava. Üks tagasihoidlik kriitika võib puudutada sisemise lapse haava, mis on ammu enne seda organisatsiooni tekkinud.
Juhtimine ei toimu strateegias, vaid alateadvuses. Sellepärast ei aita vahel ka parimad tööriistad, mudelid ega isegi hea tahe ja nö lahenduskesksed ja tegudele suunavad tööriistad. Tegutsemisega pole sellistes olukordades midagi teha.
Aitab ainult teadlikkus ja julgus ning oskus märgata: kelle vajadusi ma siin praegu tegelikult rahuldan – enda kui lapse või enda kui lapsevanema või enda kui täiskasvanu?
Kas ma toetan oma meeskonda küpse täiskasvanuna või päästan kedagi lapsepõlvest?
Kui juht näeb, et tema ees ei seisa “keeruline töötaja”, vaid sisemiselt haavatud laps, võib ta hakata juhtima palju sügavamalt – mitte läbi kontrolli, vaid läbi kohalolu.
Ja kui töötaja näeb, et tema juhis pole mitte isa või ema asemik, vaid lihtsalt inimene, võib ta hakata ise vastutust kandma ilma ootusteta, et keegi teda “päästab” või “aitab”.
See ei ole pehme teema. See on üks suurimaid nähtamatuid mõjureid juhtimiskultuuris, mis takistab ka organisatsioonides tulemuste mõttes uutele tasemetele tõusmist. Me arvame et tuleme kokku täiskasvanutena äri tegema, aga paljud suhtlemisprobleemid organisatsioonis näitavad, et alateadlikult on kokku siiski tuldud laps-lapsevanem mänge mängima.
Kuid sellest on kenasti võimalik välja tulla – võtta ette julgust minna sügavale. Kui tunned, et senised meetodid ei aita ja leevendavad vaid probleeme pindmiselt, võta ühendust ja teeme kas 1-1 tööd või juhtmeeskonnaga tervikuna. Elu näitab, et valmisolek sügavale minna, toob kõrgustesse ulatuvad sihid ja tulemused.
