Sellist lauset olen viimasel ajal kuulnud 5 kliendi käest. Ma mõistan seda ja vahel olen ka sellega nõus, et ongi vara. Mõistan ka seda, et vaadata juhtimist täiesti uut moodi – mitte kui tehnikate kogumit, vaid kui inimese sisemaailmast algavat tagajärge – võib tunduda hirmus. Aga hoolimata sellest on inimene eelkõige OLEMUS, mitte EESMÄRGISTATUD TEGEVUS ja see võiks anda julgust siiski teha teisiti.
🚨 Koolitame juhte samade teemadega ja imestame, miks tegelik muutus ei saabu.
Räägime jälle muudatuste juhtimisest, delegeerimisest, vastupanust, rollidest, efektiivsuse suurendamisest, motiveerimisest, arenguvestlustest, tulemusjuhtimisest, ajajuhtimisest jne. Need on olulised ja vajalikud teemad, millest räägin ka ise, …
… aga kui me ei lähe nende sõnade sügava ja alateadliku ridadevahelise tähenduse juurde, siis ei juhtu midagi. Teooriad jäävad teooriateks. Grupitööd jäävad kogemuseks koolituspäeval, aga… järgmise aasta tellime uue koolituse, sest muutust ei olnud.
Ei muutunud, sest inimese minevik hoidis teda kinni.
Inimene muutub, kui ta saab peegli – kui keegi aitab tal näha, miks ta juhib nii nagu juhib, mis teda käivitab, mille eest ta põgeneb, kuhu ta ei julge vaadata, miks ta OLEMUS on selline nagu see on, mida ta TAHAB ja kas ta tunneb, et tal on valikud oma tahet ellu viia.
Kusjuures TAHE on üks keerulisemaid teemasid. Just nimelt tahte lahendamist vajame igas inimeses ja organisatsioonis. Ometigi tegeleme sellega kõige vähem, sest me ei julge otsa vaadata sellele, et miks EI TAHA.
Julgelt üldistades õpetame juhtimiskoolitustel, et kuidas juhid peaks teistsugused olema ja kuidas “juhtimise” nime all teisi muuta. Me kõik oleme proovinud kodus oma kaaslast korda teha. Paraku ei ole teada juhtumeid, kus see oleks edukaks osutunud. 😁 Miks me arvame, et see juhtimises töötab?
🎯 Me ei vaja lihtsalt uusi teadmisi. Me vajame uusi ruume – turvalisi ja teadlikke ruume, kus juht saab inimesena aru, et mis tema sees toimub. Väga sügaval tasandil – ilusal ja puhtal tasandil.
Võiks öelda et minu lähenemine ongi see ruum – holistiline ja traumateadlik.
See ei alga sellest, mida juht peaks tegema – vaid sellest, mis temas toimub.
See on lähenemine, mis ei ehita juhti väljastpoolt, vaid seestpoolt.
Ja no kui ägedad on need koolitused, kus see kõik elab ja loob. Üldiselt on inimesed selleks valmis rohkem kui arvatakse. Eriti just mehed, kes on julgemad enda hirmudele otsa vaatama. Just eri hirmud hoiavad tahte juhtimist ja olevikus toimetamist tagasi.
💡 Kui see mõte juba sinuga resoneerib, siis äkki pole küsimus selles, kas oled valmis. Võib-olla on küsimus selles, kas oled valmis edasi lükkama seda, mille tähenduslikkust juba praegu näed, aga lihtsalt ei julge?
