Eelmisel nädalal rääkisin Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse konverentsil juhiabidele motivatsioonist ja inspireerimisest. Oli üks ilus pooltund toredate inimeste seltsis!
Ma ei usu, et inimesi on võimalik motiveerida. Küll saab aga inimesi inspireerida kui teed seda, mida teed, kire ja inspiratsiooniga. Läbi selle on meil võimalik teisi inimesi tahtmatult kaasa tõmmata kui me särame ja naudime enda elu oma töös ja tegemistes.
Kusjuures oluline on silmas pidada, et me mitte ei ole inspireerunud selle pärast, et teisi motiveerida, vaid ikka selle pärast, et ise olla oma elus mõnusas ja nauditavas olemises. Elada võiks ikka enda elu, mitte teiste elu. Kinnitan, et elu muutub märksa mõnusamaks juba pelgalt sellest mõttemalli muutusest!
Enese motiveerituna hoidmine on osa emotsionaalsest intelligentsusest, asjade elluviimiseks on vaja distsipliini ja järjepidevust ning selles osas võib küsida tuge teistelt. Kuid sisemine kirg ja motivatsioon saab ikka olla vaid seest tulev.
Et oma inspiratsiooniga paremini kontakti saada, tegin ettekande jooksul 2 harjutust:
💡vaatasime sügavamalt sisse põhjustesse miks igaüks teeb oma tööd ning mis mõjusid oled sa saanud oma MIKS-i jaoks kaasa oma lapsepõlvekodust. Selleks on vaja mõnikord 5-9 korda küsida, et “Miks ma teen seda, mida ma teen?” Esimesed neist vestustest tulevad enamasti sellised, mida me oleme teistelt õppinud. Sügavamale minnes hakkavad tulema enda sügavamad käivitajad.
💭 tegime läbi 3-minutilise enesesse vaatamise rännaku, kus saime meenutada läbi südame mõnd ilusat hetke oma elus, mis meile inspiratsiooni on andnud. Saalis tulid ka mõned õnnepisarad – ilus ja inspireeriv on vaadata kui inimesed elavad oma MIKS-i toel ja teavad, et just selliste ilusate hetkede nimel me siin ju elamegi.
