Usun, et kõik juhtide toetajad, misiganes ametinimetusega, on kuulnud seda korduvalt, et tahaks saada tehnikaid ja viise, mis kiiresti tõstaks vastutuse võtmist, tulemuslikkust, käivet, kasumit.
Ja ma mõistan seda soovi ja selle õnge juhtide koolitajana oleks väga lihtne minna – hakata müüma just seda, mida turg küsib: kiirtehnikaid võimsate tulemusteni.
Juhil on ju tõesti surve: numbrid, ootused, omanikud, turg, töötajad, kliendid jne. Loomulikult on kiusatus otsida midagi, mis tooks kiire tulemuse ja mõnu. Aga aastate jooksul ise juhtides ja täna juhte toetades olen näinud, et:
Enamik juhte ei vaja rohkem tehnikaid. Need kõik on juba teada. Juhid vajavad selgust, mis aitab olemasoleval potentsiaalil lõpuks tööle hakata ja mis takistab neid tehnikaid rakendada, mida juba ammu teatakse.
Lisaks on kiirtehnikad ohtlikud. Me ei näe lühiajaliselt selle mõju, aga pikaajaliselt küll. Nii nagu on mõnus toit hetkeks hea, aga pikas plaanis teame, et mõju meie kehale on kohutav. Lühiajaliselt on mõnusam jääda diivanile, aga pikaajaliselt on kasulikum minna jalutama või trenni.
Lühiajaliselt saame kiired tulemused ehk mõnu, pikaajaliselt aga ohtliku läbipõlemise, vaikse kustumise ja töölt eemaldumise laine. Vaimse tervise kriisi. Oleme seda juba näinud, aga ikka paneme edasi nii nagu midagi poleks juhtunud. See on ohtlik.
Tehnika on tööriist, mis on kasulik vaid siis, kui inimene, kes seda kasutab, on keskmes, rahulik, selge ja ühenduses oma väega ehk kellel on üldse sisemist ressurssi neid tehnikaid kasutada. Ehk see, kes on kõrvaldanud oma sisemised takistused oma isikliku potentsiaali väljendamisel. See, kes on maha rahustanud oma sisemise ärevuse, hirmu tuleviku ees, ülima vastutuse tahte, kellel ei ole elu kontrollimise tahet, et asjad oleksid just nii ja kõik oleksid täielikult pühendunud tema eesmärgile.
Kes on pööranud pilgu sissepoole, mitte väljapoole. Kõlab esoteeriliselt, aga praktika näitab, et see töötab. Vaata kasvõi Eesti väga edukaid tippjuhte, neid ühendab sügav huvi spirituaalsuse ja esoteerika (ehk sisemaailma) vastu.
Kui sisemised asjad on paigas, siis:
– käive tõuseb,
– kasumlikkus paraneb,
– meeskond võtab päriselt vastutust,
– ettevõttel tekib täiesti uus dünaamika.
Ja see ei ole mitte seepärast, et seda oleks eesmärgistatud, vaid see on lihtsalt kaasuv tagajärg. Mõttelaadi muutus toob tulemuste muutuse ilma, et tulemusi peaks ärevalt ja närviliselt jälgima.
Tehnikaid teavad kõik, aga seda, mis takistab nende elluviimist ja rakendamist, enamasti ei taheta vaadata. Juhi tegelik mõju ei asu tehnikates, vaid temas endas ehk õpitud juhtimistehnikate (mitte)kasutajas.
Kui leida üles ja aidata lahendada need takistused, siis on muutused püsivad.
Kuigi see võtab rohkem aega, siis tulemused on pikajalisemad ja püsivamad.
Küsimus ei ole: “Millist tehnikat ma vajan?”
Küsimus on: “Mis minus peab muutuma, et juhtimistehnika toimiks?”
