Organisatsioonid on täis kauneid sõnu – väärtused, turvalisus, tähendus, koostöö, pühendumine jmt. Oma juhtimiskogemusest ja klientide pealt näen, et sageli elavad sõnade taga teemad, mida me ei taha näha. Need teemad lausa juhivad meid.
Ja kuniks me ei räägi asjadest, mis varjul, mattume koosolekute alla, kus räägime küll palju, aga kuna asjast ei räägi, siis probleemi ei lahenda.
Need varjatud teemad ei ole pahatahtlikud, vaid alateadlikud, inimlikud. Nö seintesse kirjutatu. Siin on vaid mõned, mida olen näinud ning mida nähtavale on vaja tuua, et tegeleda siis pärisasjadega. Selguse huvides olgu nad natuke võimendatudki:
1️⃣ “Avatud suhtlus”
Räägitakse seni, kuni see ei puuduta võimu või kuniks avatus ei ohusta mind. Ausus lõpeb, kui tunnete tase muutub ebamugavaks või viib konfliktini.
2️⃣ “Koostöö”
Koostööst hakatakse rääkima, kui varjatult käib vaikne konkurents ja positsioonide hoidmine. Üksteise toetamine muutub lojaalsuse testiks.
3️⃣ “Psühholoogiline turvalisus”
Samas mõjuisik ise ei talu konflikti ega haavatavust või oma vigade avalikku lahkamist. Turvalisus muutub sõnaks, mitte kogemuseks.
4️⃣ “Tähendusega töö”
Tegelikkuses püütakse ellu jääda tulemus-Excelite ja optimeerimise vahel. Tähendus on jäänud inimese kanda, mitte süsteemi. Ja tagajärjeks on tähenduse leidmine kuskil mujal ja pühendumuse langus.
5️⃣ “Innovatsioon”
Uusi ideid oodatakse kuniks need ei ohusta kellegi mugavust või ei tekita liiga palju tööd. Kastist välja mõtlemine on lubatud lihtsalt suurema kasti sees.
6️⃣ “Inimkeskne juhtimine”
Lubatud seni, kuni inimene jääb mugavaks ja kontrollitavaks/suunatavaks tulevikusihtide suunas ning ei too nähtavale midagi, mis on egamugav. Haavatavus saab sildi “liiga emotsionaalne” või “minevikus kaevamine”
7️⃣ “Väärtused”
Seinal sõnad, aga süsteemis ja inimestes endas elavad neid takistavad uskumused.
8️⃣ “Tipptulemuslikkus”
Sageli hirmupõhine süsteem, kus eksimuse asemel valitseb varjatud ärevus ning tulevikuohtudega võitlemine. Energia läheb mitte loovusse, vaid ellujäämisse.
9️⃣ “Juhtimiskultuur”
Organisatsioon peegeldab juhi sisemaailma – tema hirme, piire ja uskumusi, tema enda kogemust autoriteetidega, peresuhteid, traumasid ning ihasid.
Neist mustritest välja tulla ei saa käsuga. Aga saab luua ruumi, kus süsteem saab end ise nähtavaks teha.
See on see, mida ma oma koolitustel teen viimasel ajal aina rohkem:
– ei õpeta uusi juhtimisvõtteid, vaid aitan märgata nähtamatut ehk seda, mis juhib inimest, meeskonda ja kultuuri alateadlikult
– toome koos nähtavale uskumused ja varjatud dünaamikad, mis hoiavad süsteemi paigal
– suunan juhte mitte juhtima inimesi, vaid looma ruumi, meeleolu ja tähendust
– suunan eristama probleemi inimesest
– toome koos nähtavale alternatiivid, millele ei ole julgenud mõelda
Juhtida saab seda, mis on nähtav. See, mida me ei näe või ei taha näha, juhib meid ise. Alateadlikult ja märkamatult. Kuniks toome asjad nähtavale…
