Reedele kohaselt pisut homoorika nurga alt edutamist vaadates võib märgata, et edutamine on tihti lihtsalt rohke töötamise premeerimine veelgi suurema tööhulgaga.
Kui me räägime edutamisest, siis võiks ju see tähendada rohkem tähendust, vabadust ja rõõmu. Pahatihti on aga edutamine rohkem mõju ja seetõttu rohkem vastutust, rohkem koosolekuid, rohkem väsitavat teemast-teemasse hĂĽppamist, rohkem stressi, rohkem võimumängu ja vähem hästimagatud öid…
… ja vähem iseennast ning rahu.
Et see edutamine oleks päriselt ka rahu toov, mitte vaikselt alanud väsimine ja läbipõlemise teekonna algus, siis siin on kolm elulist soovitust:
💡 1. Iga uus „jah“ vajab vähemalt ühte vana „ei“-d.
Ehk millegi vastu võtmisel tuleb millestki teadlikult lahti lasta. Väga tihti on see spetsialistist juhi rolli liikudes keeruline – ei taha sellest spetsialisti rollist lahti lasta. Tekib mikromanageerimine, ĂĽletöötamine, tulekahjude kustutamine, edukast spetsialistist saab keskpärane juht.
💡 2. Küsi endalt: „Mida see roll mulle tähendab? Kuidas tahan seda kanda? Kuidas aitab see lähemale minu sisemisele rahule?“
Sest kui sina ei loo piire, teeb seda keegi teine.
💡 3. Planeeri kohe kalendrisse hingamisruumi ja ära tee ühtegi ületundi.
Mitte ainult kohustused ei vaja kalendris ruumi, vaid ka see, kes neid täidab ehk sina ise. Kui selleks aega ei ole, siis mine tagasi punkti juurde number 1.
👉 Edutamine ei pea tähendama, et sa kaod kuhugi rolli ära ja teed senise ĂĽletöötamise asemel veelgi rohkem ĂĽletöötamist. See võib olla ka hetk, kus sa tuled rohkem kohale – enda jaoks – ja saavutad suurema sisemise rahu.
Kusjuures justnimelt RAHU, mitte ÕNN. Õnn on aktiivne tunne ja väsitab ühel hetkel, rahu on neutraalne ja tasakaalustab.
