Me teeme oma elus iga päev väiksemaid ja suuremaid valikuid. Mõned valikud on juba varem tehtud ja neid nimetame harjumusteks.
Valikuid ei saa teha kunagi uuesti, sest täpselt sama olukorda pole kunagi, kuid me saame alati valikuid teha uues olukorras. Inimeseks olemise üks hädasid on see, et me peame tegema valikuid info pealt, mis pole kunagi täielik. Kuniks me seda ei teadvusta, uputame end pidevasse analüüsiparalüüsi – pean veel infot koguma, veel seda lugema, veel seda küsitlema, analüüsima, uue koosoleku tegema vms. Kuid see on vaid nõiaring, mis lükkab valiku tegemist edasi ehk paneb seisma ka elu liikumise. Eluenergia lihtsalt seisab ja tal ei ole suunda kui me ei anna talle suunda.
Kuid milline on siis õige valik ja milline on vale valik? Ma usun, et siin ei ole ühest vastust (sest täielikku piisavust ei eksisteeri), kuid lähamele aitab tunnetus, et kas valik on tehtud:
1) hirmust või
2) usust ja armastusest?
Hirmu pealt tehtud valikud on tihti raske olekuga, vaevarikkad. Hirmust tehtud valikut iseloomustab põgenemine või kaitse ohu või ebamugavuse eest. Näiteks ollakse suhtes seepärast, et kardetakse üksi jääda. Või näiteks ollakse tööl hoolimata sellest, et see võtab minult rohkem kui annab, kuid välja ka ei julgeta astuda, sest kardetakse sissetulekust või staatusest ilma jääda? Hirmu pealt tehtud valikud on üldisest ebamugavuse vältimise taustaga.
Usu ja armastuse ajel tehtud valikud on aga kooskõlas meie tõeliste soovide ja väärtustega ning usaldusega, et elu toetab meid siis kui vaja. Olen selliseid valikuid teinud ja astunud julgelt tundmatusse, isegi kui see on paistnud hirmus. Asudes iseenda tööandjaks oli väga suur hirm jääda ilma statiiblsusest, sissetulekust jne. Kuid ma uskusin, et kuna ma naudin koolitamist, enesesse vaatamise toetamist ja ise endase vaatamist, siis laheneb ka see. Küll tulevad kliendid, kes on valmis ka maksma. Laheneski, tulid ja tulevad muudkui edasi. Kui teed asja täiesti südamest ja kirega, siis näiteks rahateemal ei teeni sina enam raha, vaid raha hakkab sind teenima. Tekivad uued võimalused, milleks enne hirm ei andnud võimalust ligi tulla.
Millised valikud on sinu elus tehtud hirmust ja mis on olnud selle tagajärjed? Millised valikud on tehtud usust elu toetuse osas ja mis on olnud selle tagajärjed?
Parim ravim hirmu vastu on lihtsalt sellesse sisse astuda. Julge pole mitte see, kes midagi ei karda, vaid see, kes teeb hoolimata sellest, et kardab ja teised tema kartust oma hirmudega võimendavad.
