Klientidelt kuulen ikka ja jälle selliseid küsimusi või kommentaare, et elu on justkui ebaõiglane. Eriti viimasel ajal, kus elu on mõnevõrra turbulentsem paljude jaoks ja ebakindlust rohkem. Kas oled kunagi endalt küsinud seda küsimust?
Kui me aga näeme väljakutseid justkui rünnakut või ebaõnne, satume ohvrirolli. Kurdame, oleme haavunud, teeme ennast väiksemaks ja pisendame oma olulisust. Ohvrirollis kulub energiat rohkem kui uut peale tuleb ning me ei puhka välja ka puhkusel või öösel.
Minu jaoks oli aastaid tagasi väga oluline mõttemalli muutus, et 𝐚𝐬𝐣𝐚𝐝 𝐞𝐢 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐮 𝐌𝐈𝐍𝐔𝐆𝐀, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐉𝐀𝐎𝐊𝐒. Väga paljud olukorrad mu elus said oluliselt sujuvama selgituse ning ma ei uppunud haletsusemülkasse. Mõtteviisi või uskumuse muutus muudab elu oluliselt sujuvamaks.
Näiteks
- tagasilöök võib õpetada paindlikkust ja visadust
- konflikt võib näidata, kust puuduvad piirid või selgus, kus on mu probleem piiride seadmise ja austamisega
- ebaõnnestumisel saame teada, et milline valik hetkel ei olnud õige. Saab teha uusi valikuid kas muutes olukorda või suhtumist
Küsides endalt: “Mida see kogemus mulle õpetab?”, võtad juhtimise oma elu üle tagasi iseendale, mitte ei jäta seda väljaspool toimuvale.
Siinkohal mõned praktilised küsimused, et muuta mõtteviisi:
- Mis on see õppetund, mida ma praegu ei näe?
- Kuidas see olukord saab mind paremaks teha?
- Mida saan tulevikus teisiti teha tänu sellele kogemusele?
- Millest ma peaksin loobuma, et asjad läheksid selliselt nagu tahan? Kas olen valmis sellest loobuma?
Elu ei ole minu vastu, elu on minu poolt. Vastasel juhul ju ei elaks. Loodus on piisavalt tark, et mitte hoida elus midagi, mida vaja ei ole 🙂 Kui elad, tähendab elu toetab ja Sul on väga oluline väärtus maailmas. Asjad, mis sinuga juhtuvad aitavad sind sellele lähemale. Just seetõttu on mõnusam mõtteviis, et asjad juhtuvad minu jaoks, mitte minuga.
See omakorda algab juba uskumuse muutusest, et mõtteviisi ON võimalik muuta ja ma EI PEA minema kaasa kõikide mõtete ja lugudega, mida meel mulle automaatselt ette söödab.
