Sellise küsimusega inimesi ikka satub mu klientideks ning muidugi tuleb see üles ka juhtide koolitustel, et kuidas toetada oma meeskonnaliikmeid oma professionaalse tee leidmisel.
Esimene asi, mida sellisel juhul muidugi mõttemaailmas ette võtta, on see, et esmalt peab mõttekus olema su elul ja siis on töö ülesanne seda toetada. Pelgalt otsida tööl tähendust ja mõttekust, piirdub väga lühiajalise motivatiooniga. Professionaalse tähendusrikkuse otsimine algab elu mõtte otsimisest.
Kuid vastates küsimustele, siis esimese hooga minnakse otsima oma tugevusi, pikaajalisi unistusi, IKIGAI-d jmt. See tee töötab, aga mitte alati.
Olen täheldanud, et klientide puhul viib lahenduseni läbi mineviku valu liikumine, sest sealt tulevad välja ressursid, mida enne ei teadnud eksisteerivat. Nii nagu ettevõtluses – loo oma ettevõte valdkonnas, kus näed probleemi, mida lahendada.
Esimene neist küsimustest valu leidmiseks on lihtne, teine viib veelgi sügavamale ja nad toetavad üksteist:
– Milline ma olin väiksena (enne kooliaega)? Ja just millisena ma seda ise mäletan. Enamasti on selle ajaga seotud kellegi teise lood sinust (sugulaste lood), aga milline on sinu mälupilt? Milline on sinu loomupärane ja olek ja mis valdkond tõmbas su jäägitut tähelepanu?
– Milline on ühendav joon sinu elu valusatel kogemustel? Eriti neil, mis on emotsionaalselt eriti meelde jäänud suhetes teiste inimestega. Mis tegi seal haiget ja mismoodi sa ise oleksid teise poole kingadest lähtuvalt käitunud või millest sa tundsid, et jäid ilma? Mis vajas lahendamist sellistes olukordades, mis sulle haiget tegi? Kui hakata otsima korrapära ja ühendavat joont sellistel sündmustel, kujuneb välja tavaliselt üks või kaks temaatikat sügavamal tasandil. Ja seda temaatikat edasi arendades jõuab teemani, mis vajab sinu elus lahendamist ja seega selle lahendamiseks on parim viis sellega tööd hakata tegema. Ning see enda tööks muuta.
Näiteks minu puhul on see suhe autoriteetidega ja raamidega – juhtimine kellegi teise poolt ja raamidesse panemine vs raamideta olek. Minu elu emotsionaalselt kõige valusamad kogemused on kordunud seoses autoriteetide ja kellegi poolt juhitud/manipuleeritud olemisega või kellegi poolt välja mõeldud raamidele vastamise/mittevastamisega.
Ja täna on tänu sellele minu elukutse (elu kutse) seotud juhtide arendamisega, mentorlusega ja teraapiaga, et teistele pakkuda seda enda tõelise olemusega ühenduse saamist, millest mina puudust tundsin ja toetada juhte selles oma inimestega töös. Ja selleks, et teistele seda kõike pakkuda, on olnud vajadus mul endal see üles leida.
Ning muidugi see töö jätkub aina sügavamalt ja sügavamalt, aga see on minu huvivaldkond ja seetõttu ka olen end selles arendanud ja saan seda ka teistele edasi anda.
