Oleme mõnisada aastat olnud usus, et mõtlemine teeb meist inimesed. Et mida ratsionaalsemad, analüütilisemad, faktipõhisemad me oleme, seda intelligentsemad me oleme. „Mõtlen, järelikult olen olemas,“ nagu õppisime ja uskunud oleme.
Aga mis siis, kui see pole siiski kõik inimesest? AI mõtleb kiiremini, täpsemalt, sügavamalt ja isegi loovamalt kui meie. Kui meie kogu väärtus põhineb IQ-l, analüüsil ja akadeemilisel tarkusel, siis pole küsimus kas, vaid millal AI meid ületab. Inimese tegelik eripära pole siiski mõtlemises.
See on tundmises. Suhtlemises. Vaimsuses. Elus olemises oma kehas.
Inimintelligentsusel on oluliselt rohkem osasid kui IQ ehk lihtsustatult mõtlemine. Lisaks on meil:
* Emotsionaalne intelligentsus – oskus märgata, mis meie sees toimub, mida tunneme, mida vajame, tunda end motiveerituna jne
* Sotsiaalne intelligentsus – oskus luua sügav kontakt teistega, oskus toime tulla teiste inimeste emotsioonide, vajaduste ja piiridega
* Füüsiline intelligentsus – oskus kuulata oma keha ja selle sõnumeid, sh oma kehatunnete järgi (sisetunne) käituda
* Spirituaalne intelligentsus – oskus tajuda tähendust ja olemise sügavust, ühendust millegi suurema ja seletamatuga
Need on need kihid, kuhu AI ei ulatu. Vähemalt mitte veel, ta oskab neid osasid küll mõistuse järgi kirjeldada, aga usun, et igaüks saab aru, et kirjeldada mõistuse tasemega asju, mis on teisel tasandil, on asjatu ja teeb asjad märksa lihtsakoelisemaks. Oleme ju kõik tajunud asju, mida on raske sõnadesse panna – lihtne sisetunne kasvõi ilma igasuguse suure spiritiuaalsuseta.
Mõned paktilised sammud, et mitte muutuda mõtlemise masinaks:
– Harjuta tundmist, mitte ainult mõtlemist. Küsi endalt „Kuidas ma ennast tegelikult tunnen?“
– Peatu ja kuula oma kehas toimuvat. Märka, kuidas keha sulle otsuseid juba enne mõtlemist juhatab.
– Loo ühendusi inimeste vahel. Vestle ilma eesmärgita, lihtsalt kohal olles.
AI võib teha meie tööd, aga inimene saab olla elus. Ja just juhtidel on seda kõige rohkem vaja, sest nende asi on teiste elusid mõjutada.
Juhi töö pole ainult mõelda, vaid selle kõrval lisaks ka tunda, tajuda ja ühendada. Alles siis saab juhtimine taas inimlikuks ja terviklikuks.
Ja see on põhjus miks nimetan end holistiliseks juhtimiskoolitajaks. Sest holistiline tähendab terviklikku – lähenemist, mis hõlmab mõistuse, tunde, keha ja tähenduse tasandeid.
