Kõik need laused a la septembrikuus-kõik-on-uus, uuel-aastal-uue-hooga jne justkui viitavad et hooaja vahetusel peaks toimuma mingisugune oluline muutus.
Selle muutuse all peetakse aga väga tihti silmas mingit väliselt nähtavat muutust. Suur osa organisatsioonilistest muudatustest on ka seotud mingi nähtava osaga (struktuurid, ametikohtade täitjad, uus programm, müügimetoodika – lihtsustatult teised-inimesed-hakkavad-teisiti-käituma tüüpi ümberkorraldamine).
Muutuste mitteõnnestumise üks peamisi põhjuseid on keskendumine välismaailma muutmisele, unustades (tihtipeale meelega), et kui midagi ei muutu inimese enda sees, siis võime väga suuri muutuste juhtimise plaane oma elus üles ehitada, kuid tulemuseks saame parimal juhul pettumuse.
Otsustasime podcasti puhul mitte teha väliseid muutusi, sest iga episoodiga muutume me ise podcasti tegijatena inimestena. Seda podcasti on vaja meil selleks, et arutleda üksteisega sügavamate teemade üle ja kui seejuures ka see kedagi teist puudutab, siis on see vaid boonus. Kuid eesmärk on areneda meil endal iseenda sees.
Ja nagu seekordses episoodis saab ka küsimusena tõstatatud: “𝘒𝘢𝘴 𝘮𝘦 𝘮𝘪𝘵𝘵𝘦 𝘦𝘪 𝘮𝘶𝘶𝘥𝘢 𝘷ä𝘭𝘫𝘢𝘴𝘱𝘰𝘰𝘭 𝘯ä𝘩𝘵𝘢𝘷𝘢𝘪𝘥 𝘮𝘢𝘵𝘦𝘳𝘪𝘢𝘢𝘭𝘴𝘦𝘪𝘥 𝘢𝘴𝘫𝘶 𝘴𝘦𝘦𝘵õ𝘵𝘵𝘶, 𝘦𝘵 𝘮𝘦 𝘦𝘪 𝘵𝘢𝘩𝘢/𝘫𝘶𝘭𝘨𝘦/𝘰𝘴𝘬𝘢 𝘪𝘴𝘦 𝘮𝘶𝘶𝘵𝘶𝘥𝘢 𝘫𝘢 𝘰𝘮𝘢 𝘦𝘬𝘴𝘭𝘪𝘬𝘬𝘶𝘴𝘵 𝘯𝘪𝘯𝘨 𝘦𝘭𝘶 𝘢𝘫𝘶𝘵𝘪𝘴𝘶𝘴𝘵 𝘵𝘶𝘯𝘯𝘪𝘴𝘵𝘢𝘥𝘢?”
Sellisesse lõksu satuvad ka paljud enesearendajad. Nagu Reelika tõstatas hea küsimuse meie hooaja avaepisoodis: “𝘒𝘶𝘪 𝘰𝘭𝘦𝘥 𝘦𝘯𝘥𝘢𝘨𝘢 𝘱𝘢𝘭𝘫𝘶 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘭𝘦𝘯𝘶𝘥, 𝘢𝘨𝘢 𝘮𝘶𝘶𝘵𝘶𝘴𝘵 𝘪𝘬𝘬𝘢 𝘦𝘪 𝘵𝘶𝘭𝘦, 𝘴𝘪𝘪𝘴 𝘮𝘪𝘭𝘭𝘦𝘴 𝘰𝘯 𝘱𝘳𝘰𝘣𝘭𝘦𝘦𝘮?”
Vastuse saad teada kui 114.episoodi omale sobivas podcastikanalis kuulad. Ikka “Juhtimine juhtimiseta” nime alt.
