Me elame rĂĽtmis, kus käitumismustrid, uskumused ja sĂĽsteemid juhivad meid rohkem kui me arvata oskame. Tundub, et teeme otsuseid, mõtleme iseseisvalt, juhime oma elu … aga kui sĂĽgavale vaadata – kas see ikka on nii?
Kas oled märganud, et mõnikord:
🔹 vastad e-kirjadele, enne kui jõuad mõelda, kas see on üldse oluline?
🔹 oled koosolekul, aga ei küsi, kas see koosolek on tegelikult vajalik?
🔹 kiirustad, aga ei tea enam täpselt kuhu?
🔹 tahad midagi muuta, aga alati tuleb „õige hetk“ hiljem või “midagi vahele”?
Me oleme masinad – treeninud end reageerima, kohanema, täitma, menetlema. Ja nagu hästi õlitatud sĂĽsteemis – kõik sujub. Seni, kuni ĂĽhel hetkel märkad, et sa ei juhi enam ise ja isegi ootame, et keegi meid juhiks, kuna enda kätte enda juhtimise võtmine tundub täiesti vastuvõetamatu, harjumatu.
Aga kuidas masinast välja astuda?
Esmalt tuleb näha end kui masinat. Tunnistada seda endale. Ja see võib olla valus.
– Valus, sest see tähendab, et pead ausalt vaatama, mille järgi oled oma elu seadnud ja see ei viinudki oodatud tulemuseni.
– Valus, sest see tähendab, et pead tunnistama, et paljud su valikud pole olnud teadlikud või ĂĽldsegi mitte vabast tahtest tulnud nagu meile meeldib endast rääkida – inimesest kui looduse kroonist, kellel on vaba valik ja tahe.
– Valus, sest saame aru sellest tĂĽhjusest ja ĂĽksindusest enda sees.
– Valus, sest masinlik sĂĽsteem ei armasta neid, kes ĂĽritavad masinast inimeseks saada.
Ja siiski on see valu kogemine esimene samm vabaduse suunas, millest nii palju räägitakse ja kirjutatakse.
Kas oled valmis kĂĽsima endalt:
❓ Kas see, mida ma teen, on päriselt minu valik?
❓ Kui ma ei peaks kellelegi midagi tõestama, mida ma tegelikult tahaksin?
âť“ Mida ma julgeksin teha, kui ei kardaks kaotada?
❓ Kelle unistust ma täidan – kas enda või kellegi teise oma?
Juhtimine ei alga teiste mõjutamisest. See algab iseenda mehhanismidest läbi nägemisest ja muidugi esmalt tunnistamisest. Enne kui teisi juhtida, tuleb selliste küsimustega tegeleda enda sees. Sest muidu muudame ka teised masinaks ehk loome valu edasi.
Taaskord kohtusin ühe sellise 1-1 kliendiga, kes just nende küsimusteni oli jõudnud. Ja kui ilus on näha seda teekonda, milles on valu, aga kus valu taga hakkab paistma valu lubamise järel rahu ja valikuvõimaluste rohkus oma elu kujundada. Need on kõige ilusamad hetked, kus tunnen, et olen saanud selle valu kõrval olla toetaja ja seal käinuna pisut heita valgust võimalustele, et varsti hakkab tõesti parem.
