Viimastel päevadel on mitmetega tekkinud diskussioon, et kas minevikku peaks üldse surkima? Muidugi ei peaks end sinna kinni mõtlema ja lõputult seal kaevama ja sealt vabandusi-põhjuseid-selgitusi elu mitte elamisele otsima, aga …
… mõnikord hoiab miski meid siiski minevikus, sest see on täielikult selja taha jätmata. Faktid on üks asi, aga emotsioonid ja mõtted on teine asi.
Fakte ei saa muuta väidetavalt. Kuigi eks ajalugu näitab, et mineviku fakte saab päris erinevalt siiski interpreteerida sõltuvalt vaatenurgast või vajadusest ja samuti on mineviku faktid sõltuvad vaataja silmadest, et millised need faktid olid ja milline on tema taustsüsteem (ehk minevik).
Ehk võiks öelda, et saab ka fakte muuta, sest teist vaatenurka kuuldes, muutub ka seni faktiks peetu või õigemini sellele antud tähendus. Konfliktide puhul on see just lahenduse võti, et inimesed hakkavad minevikukonflikte nägema teiste nurkade alt, saavad uusi fakte ja saavad seetõttu edasi liikuda. Ei muutu fakt, et oli konflikt, aga muutub konflikti mõju tänasele päevale, toimub rahunemine. Ei kulu päriselt energiat minevikuasjale enam.
Loomulikult saab muuta mõtteid ja emotsioone minevikus toimunu osas ehk tagajärgi. Mõtted muutuvad just eelkirjeldatu tõttu. Emotsioonid muutuvad või õigemini lahjenevad kui neid kogeda ja läbi selle jõuda oma rahuldamata vajadusteni. Kui lubada endal kogeda neid emotsioone, mis tol hetkel kogemata jäid, aga endiselt kehasse salvestunud on ja elus edasi ei lase liikuda.
Väga hea näide on depressioon, mis võtab igasuguse tegutsemistahte, aga selle all on tihti kogemata emotsioonid (sagedasti viha). Isegi depressiooni sõna on ladinakeelsest sõnast “alla suruma”.
Võiks öelda, et mine eluga edasi, mida sa istud oma depressioonis, vaata elu positiivselt, kõik on ju hästi jne. Kes on kogenud, teavad, et see ei tööta, kuniks pole alla surutud emotsioonid liikuma saanud.
Läbipõlemine on järgmine hea näide – väga paljud kogevad seda uuesti ja uuesti, sest juurprobleemi ei ole tahetud puudutada (mis me sellest minevikust ikka torgime), on võetud mõneks kuuks puhkus, tehtud päevaplaanis ja prioriteetides muutused, aga mõne aja pärast hiljem ollakse samade teemade juures tagasi.
Kui me ei lahenda juurprobleemi, ei muutu tulevik. Puu ei saa õitseda ja kasvada kui juure tasandil on miski jama. Juur on aga see, mis oli esimesena (minevikus). Kui seal on asjad korras, on suurem tõenäosus toime tulla ka tugevate tuulte ja tormidega. Kui seal pole korras, ei püsi ka olevik ja tulevik selle puu jaoks. Tuleb lahendada esmalt juurtega seotud probleem.
Või hambaravis juureravi kogenutele – võime seda krooni/plommi vahetada, toitumisharjumusi ja hammaste puhastamise harjumust muuta, aga kui häda on juure tasandil, siis aitab vaid juureravi. Valu ei kao enne. Ka tablettidega, mis korraks ehk teevad asja paremaks, lasevad olevikus olla ja ehk tulevikus ka (nt järgmisel öösel magada). Aga järgmine hetk on ebamugavus tagasi.
