Üks klient kasutas paar päeva tagasi enda tutvustamiseks lauset: „Ma vajan tavaliselt suurt pilti ja siis sukeldun detailidesse.“ Jäin seejärel mõtlema, kui suurt pilti me tegelikult vaadata oskame või julgeme. Ja kust jookseb piir suure pildi ning suure suure pildi vahel?
Tööelus tähendab „suur pilt“ enamasti organisatsiooni strateegiat, eesmärke, sektorit või majandustrende. Vahel laiendame selle isegi globaalseks. Aga ka globaalne vaade on ju endiselt inimese ja planeedi Maa mõõtu suur pilt. Kontseptualiseeritud ja institutsionaliseeritud suur pilt.
Minu jaoks on suur suur pilt kase vaadata kogu olemist tervikuna? Näiteks tunnistada, et elu liigub pidevalt loomise, hoidmise ja hävimise või lagunemise rütmi kaudu. Need jõud toimivad looduses, organisatsioonides, suhetes, ühiskondades ja meis endis sõltumata sellest, milliseid sõnu me nende kirjeldamiseks kasutame.
Sõna „energia“ võib mõne jaoks kõlada esoteeriliselt, kuigi kasutame seda täiesti argiselt. Maksame elektrienergia eest, räägime sellest, et energia sai otsa või et oleme energiast tulvil. Meid ümbritsevad nähtused ja jõud, mida me ise ei näe, kuid mille mõju kogeme pidevalt (meie kõigi telefonikõned ja chattide sõnumid on energia meie ümber, mis liigub nähtamatult läbi õhu). Me ei pea kõike lõpuni mõistma selleks, et tunnistada: inimene ei ole kõige toimuva keskpunkt ega kontrollija.
Seesama klient ütles mulle hiljem ühe lause, mis jäi samuti kummitama: „Ivar, sa oled maa ja taeva vahel ja suudad mõlemat minu jaoks mõtestada ja tõlgendada.“
Võib-olla just seda ma suure pildi all mõtlengi. Oskust olla korraga kahe jalaga maa peal ja samal ajal mitte taandada tegelikkust ainult sellele, mida suudame mõõta, juhtida või ratsionaalselt ära seletada.
Me arvame päris palju sellest, mida suudame mõjutada. Elu tuletab aga üsna järjekindlalt meelde, et oleme ka suuremate protsesside mõjuväljas. Seda ei pea nimetama Jumalaks, universumiks ega energiaks. Küsimus on pigem valmisolekus tunnistada, et meie seletus maailmast ei ole maailm ise.
Võib-olla algabki päriselt suure pildi nägemine just sealt ja kusjuures seda ei saa ka selgitada, sest mõtlemine ise ja sõnad omakorda on piiratum meie laiematest tajudest.
PS. Teksti kirjutasin vaba käega nii nagu torust tuli valmis ning lasin AI-l toimetada lühemaks, et mõte tuleks selgemalt välja ja eemaldada kordused. Lisada ta midagi ei tohtinud. Muuseas kutsun teisigi kirjutajaid märkima, et kuidas AI LinkedIn postitustes kasutatud on. Nähtamatu nähtavaks!
PPS. Pildil üks nähtav energiapundar, mis ilmestab hästi neid nähtamatuid energiapuntraid, mis on meie sees ja inimeste vahel ning ümber.
