Tänane ettevõtluse ja juhtimise viis ei tööta enam, sest…

Kas mudel töötab kui pidevalt on kiire ja peab olema kättesaadav?
Kui hirm raha ja tuleviku ees on pidev foon?
Kas mudel töötab, kui inimesed on aina suuremas vaimse tervise mures?
Kui hoolimata pingutusest läheb paremaks vähestel, aga kehvemaks paljudel?

Kuulen juhtidelt ja spetsialistidelt üha sagedamini sama mõtet:
„Ma olen väsinud, aga ma ei saa täpselt aru, millest. Puhkus ka ei aita.“

See ei ole enam üksikute inimeste lugu. See on justkui korduv mantra. Pikalt kestnud seisund, kus kogu aeg peab olema kohal, reageerima, vastutama, otsustama, kohanema. Ja siis öeldakse, et tuleb lihtsalt oma kohanemisoskust arendada. Vastutus jääb üksikisikule. Arendada oma kohanemisvõimet ja muutustega toimetulekut. Ühiskonna- ja organisatsioonikorralduse mittetoimimisega toimetulek on üksikisiku ja heal juhul HR tiimi õlgadel. Aga juurprobleem “lihtsalt on, õpi toime tulema.”

Kui läbipõlemine, ärevus ja emotsionaalne tuimus muutuvad massiliseks, on keeruline väita, et tegu on inimeste isiklike toimetulekuoskustega, mida lahendame kõivõimalike arenguprogrammidega. Pigem viitab see sellele, et viis, kuidas me tööd ja juhtimist täna korraldame, ei tööta juba mõnda aega. Tänane korporatiivne loogika eeldab inimeselt mitmeid vastuolulisi kombinatsioone. Näiteks:
– ole alati kättesaadav, aga puhka;
– tee kiireid otsuseid, aga mõtle strateegiliselt;
– ole paindlik, aga kanna täielikku vastutust;
– ole loov, aga ära väga palju eksi.

Närvisüsteemi mõttes tähendab see pidevat valmisolekut kuude ja aastate kaupa. Paljud inimesed ei murdu mitte nõrkuse, vaid bioloogia tõttu.
Siis proovime olukorda parandada: heaoluprogrammid, coaching, mindfulness, teraapiad, mentorid. Need ei ole halvad asjad. Probleem tekib siis, kui kõik see lisatakse süsteemile, mis ise jääb muutmata. Inimesele antakse sõnum: õpi paremini toime tulema. Ok, me maksame selle kinni ka sinu eest. AGA süsteemile antakse luba jätkata samamoodi. Juht saadab inimene nendesse tegevustesse ja samal ajal paneb süsteemiga senisel viisil edasi.

Ja just siin on koht, kus juhid saavad maailmas toimetamise viisi muuta. Organisatsioonid on juhtide loodud süsteemid. Maailm on organisatsioonide kogum tänasel päeval. Kõik meie elus on korraldatud organisatsioonide ja nende juhtide toel – milline on meie elukeskkond, millises koolis käivad lapsed, kus ise töötame, kus ja kuidas õpime, kuhu meid reisil viiakse ja mida neile näidatakse jne jne. Milline kavatsus ja energia selle kõige taga on. Juhtide mõju ühiskondade ja gruppide toimimisele on tohutu.

Kui süsteem ei tööta, ei muutu see iseenesest. Muudatus algab juhtide julgusest seada kahtluse alla see, mida oleme seni normaalseks pidanud.
Julgest vaadata ausalt otsa, mis inimesi päriselt kurnab. Ja julgusest hakata koos looma midagi muud ehk sellist, mida seni veel olnud ei ole.

See on minu missioon: kuidas maailma muuta läbi juhtimise selliseks, et see oleks parem koht, kus inimesena elada.

Pildil tekst: Kuidas muuta maailm läbi juhtimise selliseks, et see oleks parem koht,kus elada