Kvaliteet ja standard, mida inimene tööl pakub, sõltub otseselt sellest, milliseid valikuvõimalusi ta oma elus näeb ja tajub.
Kui inimene tajub, et “mul pole elus valikuid”, siis ei saa oodata ka initsiatiivi, vastutust või loovust ning kliendile uue lisaväärtuse pakkumist.
📍 Kui sisemaailmas on inimese tausta tõttu aktiivne vaid ellujäämine, pole ruumi kvaliteedile, ilule vms järgmiste tasandite vajaduseni inimese vajadustehierarhias.
📍 Kui inimesel on tunne ja ta on elus õppinud, et ta peab lihtsalt “asjad ära tegema”, siis ei teki ka standardit, mida ta tahaks päriselt edasi arendada.
📍 Kui inimene pole näinud teistsugust standardit ja selle positiivset mõju, siis ei oska ta ka midagi muud tahta, rääkimata kuidagi teisiti käitumisest või arvamisest, et tal on üldse õigus teisiti käituda.
💭 Küsimus töökvaliteedist ei ole alati motivatsioonis või tööoskustes. Vaid selles, kas inimene tunneb, et tal on vabadus valida – mõelda, luua, reageerida teisiti.
Juhi roll pole ainult suunata, vaid aidata inimesel taasavastada oma valikuvõimalused, taasluua tunnetuse õigusest valida, lubada tal mõelda, luua ja reageerida ISE oma elus võib-olla esimest korda peale pere- ja koolisüsteemist töösüsteemi astumist.
Kui sisemine ruum avaneb, tõuseb ka tase, mida ta oma elus ise kogeda tahab kogeda ja ka teistele pakkuda.
Töökvaliteet ei teki pealesunnitud nõudmisest. See tekib seestpoolt – tajumisest, et mul on vabadus tegutseda teistmoodi. Mul on vabadus VALIDA.
Rääkisime sellest ka Reelika Jeferjeviga meie podcasti “Juhtimine juhtimseta” 147.episoodis. Kui tahad edasi kaasa mõelda, kuula ka episoodi.
