Mida tähendab 𝐤𝐚𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐣𝐮𝐡𝐭 – tavaliselt eeldatakse selle all tähelepanuga oma teekonnal olevat juhti, kes oskab aduda end ümbritsevat keskkonda, kohanduda, olla tähelepanelik hetkes siin ja praegu ning ei ole mõjutatud meelemürkidest.
Vaadates organisatsioonide maailma, siis väga tihti me oleme aga mõjutatud meelemürkidest (teiste inimeste lood, emotsioonid, vajadused, arusaamatud ja omaksvõtmata teiste inimeste eesmärgid jms) ning hetkes me ka väga hästi kohal ei ole – pidevalt on ikka kuskil kaugemal see lõppsiht, mille juurde tuleb pidevalt püüelda.
Kas oleme kained juhid oma organisatsioonides ja oma elus? Kui palju me oskame adekvaatselt hinnata ümbritsevat, võttes seda vastu täpselt sellisena nagu ta on ning vastavalt sellele kohendades oma teekonda, samal ajal teades lõppsihti?
Kui palju oled suutnud teiste “meelemürkide” mõju endasse mitte võtta? Kas oled ootuste-pettumuste meelemürgi sõltuvustekitava mõju all, mille kaudu ei võta elu vastu nii nagu ta on, vaid kriitikaga, et kuidas tegelikult peaks olema ja mis veel on õnnelikuks olemisest puudu?
Üldiselt kipub olema nii, et see, kes otsib kauguses olevat õnne on rohkem õnnetu, kui see, kes seda meeleheitlikult ei otsi, vaid on kainelt kohal teekonnal. Kes otsib õnne, leiab alati, et see miski asi on veel puudu. Ta leiab põhjuse olla hetkel veel õnnetu. Kes saab aru, et meil pole mitte midagi muud rohkemat kui vaid praegune hetk ja võtab selle vastu, on rahulikum.
Mul võib ja peab teekonnal siht olema nii autojuhina, inimeste juhina, iseenda juhina, kuid oluline sihini jõudmiseks on siiski preagusel sekundil toimuv ja elus kainelt kohal olemine, meelemürkideta.
