Seda mõtet on vast paljud mõelnud või öelnud nende juhtide kohta, kes juhtimiskoolituselt tagasi tulevad ja veidralt käituma hakkavad.
Inimesed tajuvad kui koolitusel käinud juht hakkab nende peal kasutama mingisuguseid tööriistu. Inimesed ei ole masinad ja juhid ei peaks kasutama TÖÖRIISTU inimeste peal.
Üks levinumaid soove, mida koolituse tellijatelt kuulen, on soov saada praktilisi tööriistu. Muidugi mõistan, et selle taga on soov koolitusteekonna järel näha muutust. Aga selle kõige taga on veel üks nurk. See süvendab inimese masinlikku osa. Käsitlus inimesest kui süsteemi jaoks vajalikust masinlikust ressursist on meid viinud vaimse tervise probleemideni.
Ja seda ei lahenda järgmiste tööriistadega. Muidu ju poleks probleemi tekkinud kui tööriistapõhine juhtimine oleksid aidanud.
Varjukülg sellel “praktiliste tööriistade” ihalusel on olemas nii nagu kõigel siin maailmas. Inimesed tajuvad väga hästi kui nende peal kasutatakse tehnikaid. Need mõjuvad manipuleerivalt.
Tööriistad on loodud masinate mehaaniliste protsesside korrigeerimiseks. Tulemusteks, mida saab mõõta ja optimeerida, kontrollida, efektiivistada. Aga taaskord – inimene ei ole tööriistadega putitatav masin, kuigi keha- ja intellektikeskne käsitlus inimesest seda inimeseks peab.
Inimene on laiem, terviklikum, holistilisem – inimene tajub, tunneb, tunnetab, avaneb, usaldab, kahtleb, kardab, valutab, pelgab, rõõmustab, unistab, naudib. Tal on hing ja vaimsus, mida masinal ei ole.
Inimene reageerib inimesele mitte tööriistale. Uue ajastu juhid ei kasuta tööriistu, vaid nad mõtestavad inimeseks olemist, sest masinad saavad võtta masinlike üle juba täna (AI jm tehnoloogia, mida oleme loonud), järgi jääb inimeseks olemise mõtestamine, mida on AI-eufooria ajal on eriti oluline teha.
Inimene suudab teise inimesega suurepäraselt toime tulla siis, kui ta on õppinud, mida tähendab inimeseks olemine. Tööriistad võivad toetada, aga kontakt inimkonnas on ikkagi INIMESTE vahel.
Sõnakasutusel on palju suurem mõju kui me arvame. Meie keeles on varjundeid, mis panevad meid mõtlema inimestest kui objektidest, keda tuleb “parandada”, “juhtida”, “hallata” või kelle peal saab “tööriistu kasutada”.
Sõnad kujundavad kultuuri. Kultuur kujundab juhtimist. (Enese)juhtimine kujundab inimest ja inimeseks olemist.
Selleks, et midagi juhtida, tuleb teada, mida sa juhid. Kui juhid inimesi, siis on oluline teada, et mida tähendab üldse inimeseks olemine. Koolitus ei ole enam “uue nipi ja tehnika” hankimine, seda võid ChatGPT käest ka küsida.
Juhtide koolitusruum on ruum inimeseks olemise mõtestamisest. Ja on nauditav näha, et aina rohkem tellijaid just sellist tüüpi keskkonda otsivad “koolitusele”. Aitäh kõigile neile, kes on kinnitanud, et olen oma lähenemisega juhtimisest vajalikul teel!
