Need muutuvad tüütuks ainult siis, kui neid juhitakse tüütult ja läbiviija energia on samasugune nagu füüsilistel kohtumistel ehk virtuaalse jaoks liiga madal.
Just tegin ühe lühikese õpiampsu virtuaalse tiimi inimliku aspekti teemal ja toon siia ka 5 praktilist tehnikat, mis aitavad:
1️⃣ Alusta check-in’iga – süsteem ei käivitu, kui inimesed pole kohal. Väike inimlik küsimus paneb inimesed päriselt osalema. Füüsilisele kohalolule peab lisanduma intellektuaalne, emotsionaalne ja vaimne kohalolek.
2️⃣ Sõnasta kaamerate kasutamise ootus – nähtavus loob süsteemis voolu. Kui näeme üksteist, tekib ringlus ja vastastikune mõju. Me oleme rohkem kaasa emotsionaalset ja vaimselt, rääkimata füüsiliselt.
3️⃣ Kasuta chati ja reaction’eid – süsteemi elujõud sõltub sellest, et iga hääl leiab väljundi, mitte ainult kõige kõvemad. Reaktsioonide, emotikonide ja chatiga saab kaasata ka siis kui seltskond on suurem kui suuliselt hallatav 5-6 inimest.
4️⃣ Breakout-ruumid – süsteem toimib väikestes alamüksustes. Seal kerkivad esile ideed, mis suures ringis muidu mattuvad. Täiskasvanu jaoks muutub mittekaasarääkimisel asi igavaks peale 15-20 minutit. Seejärel vajab ta ise aktiivset panustamist. Väiksemad ruumid on parim selleks.
5️⃣ Jäta ruumi inimlikkusele – süsteem laguneb, kui seosed nõrgenevad. 10 minutit inimlikku juttu ei ole raiskamine, vaid investeering sidemesse, mis hoiab kogu süsteemi koos.
Virtuaalse tiimi juhtimine nõuab liidrilt rohkem energiat kui füüsiline kohtumine. Aga see panus on hädavajalik: 90% probleemidest on suhteprobleemid. Kui hoiad suhteid, hoiad kogu süsteemi tervena ja ajasurvet on lõpuks vähem.
Mis veel on oluline Sinu meelest virtuaalsete kohtumise aktiivsuse, kaasatuse ja energia hoidmise kontekstis?
