Usaldus on organisatsiooni aja- ja rahasäästja

Olles perioodis, kus kulusid on vaja paljudes organisatsioonides kokku hoida ning tulusid suurendada, siis jääb päris tihti kulude kokkuhoiul tähelepanuta säärane asi nagu usaldus.

Kui usaldust on vähe, tekivad esialgu nähtamatud lisakulud:
1. Liiga palju koosolekuid
Sest kõike on vaja kontrollida, läbi rääkida, olemaks kindel, et asju tehakse nii nagu mina tahan. Koosolekuaeg on tööaeg, mis on teatavasti numbriliselt mõõdetav.
2. Aeglased otsused
Topeltkinnitused ja bürokraatia lõks, mis on kadunud tasustatud tööaeg.
3. Mikromanageerimine
Et kontrollida ja luua fiktiivset “turvatunnet”, jällegi kadunud tasustatud tööaeg.
4. Konfliktid ja draamad
Võetakse enda kanda ja vastutada teiste inimeste emotsioonid, sealhulgas nende motivatsiooni juhtimine. See viib taas koosolekuterohkuseni ja suhtekorralduse suurte kuludeni.

Kui päris sügav usaldus kasvab, vähenevad kulud iseenesest. Tekib ruum vabaduseks, algatusvõimeks ja siiraks koostööks. Võib juhtuda, et väheneb ka personalikulu, sest on vähem vaja töötunde koosolekute jaoks. Esialgu võiks muidugi vabanevat aega leida tulu loovat aega loovuse jaoks, milleks on vaja tühjust.

Usaldus ei ole ainult teistesse uskumine. See on ka kindlus iseendas – et ma tulen toime kõigega, mis juhtub, sh oma emotsioonidega. Ning sama kindlus teiste puhul: et ka nemad tulevad toime iseendaga.

Seega – kui tahad kulusid kokku hoida, hakka tiimis tegelema sügavama usalduse teemaga ehk tee asju, mis tõstavad usaldust, aga eelkõige: jäta tegemata asjad, mis vähendavad usaldust.

See viimane ehk paistab olevat tegutsemiskeskses maailmas olulisim samm usalduse tõstmiseks. Jätta mõnigi asi tegemata.

Usaldus vähendab kulusid, sest ära saab jätta varjatud usaldamatusest tingitud koosolekud.