Mida teeksid kui kõnnid tänaval ja ligi tuleb paljude kärna läinud haavadega ning määrdunud kilekotiga räsitud mees, kes küll näeb enam-vähem puhas välja, aga saad tema olekust aru, et päris hästi ei paista temaga olevat.
Selline mees jalutas mu suunas ja oli mu koera nähes ülirõõmus ja hakkas midagi pobisema, millest ma aru ei saanud. Lähemal vaatlemisel märkasin ta käe ümber haiglas käevarre ümber pandavat lipikut.
Mõned aastad tagasi oleksin ma üritanud seda meest vältida, ehk isegi ignoreerinud, kuid jäin endalegi üllatuseks seisma. Ta paitas mu koera, küsis mu käest midagi, aga kuna me ei saanud aru üksteisest (miskit oli tema diktsiooniga juhtunud), siis tegime lihtsalt “thumbs-up” üksteisele. Ja siis ta kallistas mu koera pikalt ja oli selle üle üliõnnelik.
Kuid olulisim oli see, et märkasin end tol hetkel vaatleja pilguga. Nägin, et mul oli nii hea meel nende ühise hetke üle ja et ma ei käitunud enam nii nagu olin seda vanasti sellises olukorras teinud – ignoreerinud ja üritanud kiiresti eemalduda sellest väga kummalise olekuga inimesest. Ei tekkinud isegi mõtet ära kiirustada. See oli end vaadeldes ülimalt veider.
Ma vaatasin neid ja mind tabas mõte, et ehk on see kallistus koeraga selle mehe jaoks tänase päeva või lähiaja tipphetk, kus ta saab kogeda siirast ja puhast, hinnanguteta kontakti teise olendiga. Kõige puhtamal kujul armastust, mida koer talle hea meelega jagas.
Olin uhke enda üle ja rõõmus selle mehe üle. Olin uhke, et olen hakanud jõudma sinna kus igaüks on täpselt see nagu ta on ja see ei anna õigust tavapärasel hinnanguterohkes inimsuhtluses võtta kelleltki teiselt ära hetki, mis võivad tema jaoks olla tugi edasi minekuks. See vist ongi üks tore hetk kui märkad voorust “armasta oma ligimest nagu iseennast” iseendas pead tõstmas.
See oli hetk kui sain aru, et aastatepikkune töö iseendaga, oma varjukülgedega, oma minevikuhaavadega, oma allasurutud emotsioonide ja kõige muuga on jõudnud puhtama inimliku osani, kus inimene oli lihtsalt inimene ja koer lihtsalt koer. Nii nagu nad olid, ilma ootuste, kuidas-on-õige-hinnanguta. Lihtsalt üks ilus on-nagu-on hetk elus.
Fotol minu Mounty 😊
